Koos õpiti iseennast lähemalt tundma

Kahepäevasel konverentsil «Ütenkuun Mulgimaal» arutleti mulgi keele ja kultuuri säilimise üle, lasti võõrastel mulgi asja kommenteerida ning õpiti tundma kohalikke ettevõtjaid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nädalavahetusel Karksi-Nuias peetud Mulgi konverents andis tunnistust, et mulklust ei tasu käsitleda kui museaali ning kultuur elab edasi vaid siis, kui see on osa noorte inimeste elust.

«Kaks põlvkonda on ilma mulgi kõneta olnud, aga nüüd oleme selle säilimise nimel tööd teinud,» ütles Mulgi kultuuri instituudi keeletoimkonna juht Alli Laande. Ta selgitas, et kui algupäraselt oli mulgi keel kõnekeel ja seda kirja ei pandud, siis nüüd on mulgikeelsed töövihikud, lugemikud ja sõnastik.

Oma keele värk

Seitsmenda Mulgi konverentsi «Ütenkuun Mulgimaal» väitlusjuht, geograafiateaduste kandidaat Hardo Aasmäe toonitas, et kultuuri ei tohi võtta rahvusliku vanavarana. «Aeg on loobuda sellisest kultuuri kaitsmise viisist. Kultuuri tuleb arendada,» sõnas ta.

Aasmäe ütlemist mööda võiks murdekeelest abi olla keele uuendamisel, näiteks võiks hirmsakõlalise «korruptsiooni» asemele leida midagi lihtsamat. Projekte kirjutades võiks aga sõna «meede» asendada sõnaga «mauk». Mulgi keeles tähendab see tanguvorsti, aga eks meede ole samuti mitmesuguse materjaliga täidetud ja meetmetorusse tuleb projektid lükata kui tangud.

Samas tõdes Alli Laande, et keelt ei saa peale suruda ja mulgi keelt pole võimalik kõikjal kõneleda. «Kusjuures mulgid ei räägigi, nad kõnelevad,» täpsustas ta sõnakasutust.

Kodus ja koolis käib suhtlus ikka eesti keeles ja inglise keelt kasutatakse samuti. Selline olukord on Laande jutu järgi täiesti normaalne, aga lastele tuleb kergeks teha ka mulgi keele õpe. Ta tõi näite, et seda võib õppida regilaulu kaudu: vanaema ja ema laulavad mulgi keeles ette ja laps kordab järele.

Häälduse parandamiseks oleks mulkide seltsi juhatuse liikme Leili Weidebaumi sõnutsi vaja välja anda heliplaat. «Muidu loed küll, aga ei oska õigesti pehmelt välja öelda,» seletas ta ja lisas, et säilima peab algupärane murre, mitte kunstlik keel. «Nii ikka ei ole, et võtame ühe sõna ja vääname seda igapidi ja mida segasem välja tuleb, seda parem.»

Noor inimene on hinnas

Mulgimaa arenduskoja juhatuse esimehe Ene Saare ütlemist mööda peitub Mulgimaa tulevik noortes. «Tahame, et noored kannaksid keelt ja kultuuri edasi. Aga see, et noored siia jääksid, tähendab, et nad saavad siit hea hariduse, et neil on siin töökohti, või veel parem, et nad loovad ise endale töökohti,» lausus Saar.

Selleks et inimesed mingisse paika jõuaksid, on Hardo Aasmäe sõnutsi tarvis taristut. Et linnad tekivad suurte teede ristumiskohta, on tema ütlemist mööda küsimus selles, kuidas tekitada Mulgimaale teede ristumiskoht. Selleks tuleks võimendada põhja-lõunasuunalist liikumist: Lillis sai tee valmis, aga üle Laatre tulek on üsna kidur.

Inimgeograaf Rivo Noorkõiv tõi ühe Mulgimaa võimalusena välja looduse. «See tuleks enda jaoks kapitaliseerida ja tootmine peaks käima kohalikul ressursil,» ütles ta. Konverentsi teemaks olnud mulgi ühtsus võikski tema hinnangul väljenduda näiteks selles, et turustatakse koos oma tooteid. «Üksi Mulgimaalt maailmaturule minna on suhteliselt raske, aga teisi kaasates saaks seda teha.»

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ärgitas põlismulke ka laiemat pilti vaatama. «Tihtipeale jääb mulje, et Tallinna poolt vaadates on kõik Paia ristist lõuna poole jääv niikuinii üks suur mulgi värk,» lausus Kruuse ja lisas, et selline üldistus võib põlismulkides tekitada küll kihvatust, kuid tegelikult suureneks piirkonna tuntus, kui see haare enda huvides tööle panna.

MULGIMAA

Suur-Mulgimaa algab Pikasillast ja piirneb Voltveti metsadega, kuid etnilise Mulgimaa alla kuulub 11 omavalitsust.
• Abja vald
• Halliste vald
• Helme vald
• Hummuli vald
• Mõisaküla linn
• Karksi vald
• Paistu vald
• Põdrala vald
• Tarvastu vald
• Tõrva linn
• Pärsti vald
Allikas: Mulgi kultuuri instituut