Miljonäriks pürgiv Margus Hunt kodukanti ei unusta

Järgmised 15 kuud kavatseb Margus Hunt rassida nii jõusaalis kui staadionil, et välja teenida NFL-i profileping. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ameerika jalgpalli profiliigas lepingut ihaleval 24-aastasel Margus Hundil lõppes hooaeg Southern Methodisti ülikooli (SMU) meeskonnaga imeliselt: läinud nädalavahetusel jõudis SMU Mustang karikamängu Compass Bowli võiduni.

Tõhusa panuse andis sellesse ka Karksi-Nuiast sirgunud Margus Hunt, kes murdis kolmel korral maha vastaste mängujuhi.

Nüüd jõudis vägimees üle pika aja Eestisse puhkama. Aega on tal selleks napilt, kõigest viis päeva. Tähtsaimal kohal on pere keskel viibimine ja kokkusaamine sõpradega, kes on teda pikisilmi oodanud. «Kodus on alati hea olla,» kinnitab spordimees.

Titaanide heitlus

Ameerika jalgpall on karm mäng. Margus Hunt puutub palli haruharva: tema kui kaitsemängija roll on edasi liikuvaid vastaseid maha võtta. 205 sentimeetri pikkune ja 125-kilone Hunt on tavamõistes küll hiiglane, aga seal tuleb tal heidelda enam-vähem sama pikkade meestega, kel võib kaalu olla isegi 140—160 kilogrammi. Kui sellised mehemürakad kokku põrkavad, tunnevad Margus Hundi sõnutsi valu mõlemad.

Kui Baruto heitlused on imelühikesed, siis Hundi vastupidavus pannakse proovile kolmetunnistes matšides. Hooajal katavad tema keha rohked sinikad.

Mängude järel käib ta taastuskeskustes, kus istub pikalt jää- või mullivannis. Margus Hunt nendib, et valu käib asja juurde ning seda ta ei pelga. Kosutust loodab ta leida ka kodusest saunast, mida on pikisilmi taga igatsenud.

Kettaheide on varuplaan

Noorte ja juunioride seas kettaheitjana tiitleid võitnud Margus Hunt on praegu selle ala kõrvale jätnud. «Juhul kui jalgpallist asja ei saa, võin taas kettaheitele mõelda: see on ju suhteliselt vanade meeste ala. Olümpiavõitjaks jõuan tulla ka hiljem,» usub ta.

Kui kõik läheb ootuspäraselt, loodab Hunt 2013. aastal saada NFL-i profiliiga mängijaks. See võimaldaks tulevikus miljoneid teenida. Kui palju täpselt, ei oska ta öelda, kõik sõltub sellest, kui kõrge asetusega ta NFL-i valikusse pääseb. Igal juhul oleksid summad suuremad, kui enne teda on teeninud ükski Eesti sportlane.

«Viie aastaga suudaksin oma tuleviku kindlustada ning seejärel hakkaksin saama ka NFL-i pensioni,» selgitab ta. Raha ei ole siiski ainus eesmärk, kõige enam igatseb Hunt mängida profiliiga finaalis ning pälvida Super Bowli võiduga kaasneva meistrisõrmuse.

Margus Hunt ütleb, et kaitsepositsioonil, kus tema mängib, on uute mängijate nõudlus päris suur. Et seal on oht end vigastada ja kiiresti kuluda, võib karjäär jääda suhteliselt lühikeseks. «Kunagi ei tea, mis võib juhtuda, aga riske tuleb mõistlikkuse piires võtta,» selgitab spordimees.

Keskmiselt peavad tema positsiooniga mängijad Hundi teada profiliigas vastu viis kuni kümme aastat. See-eest need mehed, kelle ülesanne on palli lüüa, võivad profipalgal püsida koguni 20—30 aastat. Ameerika jalgpall on lombi taga ääretult populaarne ning huvi tuntakse ka üliõpilasliigade mängude vastu.

«Suuremate ülikoolide staadionid mahutavad isegi rohkem publikut kui profiliigade omad. Näiteks Michigani staadion suudab vastu võtta 120 000 vaatajat,» räägib Karksi-Nuia mees. Margus Hundi praeguse kodulinna staadionil on kohti 36 000 inimesele.

Puhkusele järgneb jõusaal

Selleks et profiliigasse jõuda ja seal edukalt mängida, tuleb Margus Hundi sõnutsi veel tugevamaks muutuda ja ennast­unustavalt treenida. «Mõnda kehaosa ja lihasgruppi on vaja kõvasti edasi arendada,» nendib ta.

Ainult jõusaalis rassimisest jääb tema jutu järgi väheks: on vaja seada sammud ka staadionile, joosta ja teha kõike muud. Hunt ütleb, et peale jõu on tarvis plahvatuslikkust ja kiiruslikku vastupidavust. Kõige selle vahel tuleb leida tasakaal.

Pärast kuu aega vältavat puhkust kavatseb ta treeningutele kõvasti pihta anda. Suve lõpuni rassib Hunt treeningukava järgi üksi. Järgnevad ülikooli meeskonnaga ühised treeningud ning otsustav hooaeg. Aprillikuus selgub, kas Margus Hunt on profiliiga vääriliseks hinnatud.

Peale jõu arendamise tuleb tal parandada tehnikat ja mängu lugemise oskust. Ameerika jalgpall on keeruline mäng. Mitmetunnistel koosolekutel koostatakse iga vastase kohta liikumised ja taktikaplaanid. Hunt möönab, et seda võib võrrelda malemänguga.

Spordimees lubab, et kui profikarjäär saab läbi, tuleb ta Eestisse tagasi. «Kodumaad ma kindlasti ei jäta. 2006. aastal kinkis vald mulle Karksi-Nuias krundi, kavatsen sinna maja ehitada,» kinnitab ta.

Erinevalt paljudest Ameerika sportlastest, kes on raha tuulde loopinud, loodab Margus Hunt teenitut mõistlikult investeerida.

Texase osariigis Dallase Southern Methodisti ülikoolis sporditurundust tudeeriv Margus Hunt kavatseb kooli kindlasti korralikult lõpetada ning usub, et leiab sellel alal rakendust.

«Olen mõelnud, et parim variant oleks töötada spordimeditsiinitoodete vahendajana. Ameerika taastumisvahendid on väga arenenud ning Eesti sport võiks neist tulevikus palju kasu lõigata,» arutleb ta.