Repliik. Pane ego pausile

Enese rahulikuks sundimine nõuab vaeva. Kui reedel tuli kinnitus, et ka Viljandi inimesel on koroonaviirus diagnoositud, kõndisin koju, pea muremõtetest paks. Ma ei karda enda pärast: ma olen noor ja hea immuunsüsteemiga. Aga meid ümbritsev segadus, teadmatus tuleviku ees ning mure mitte ainult uue koroonaviiruse leviku, vaid ka selle majanduslike tagajärgede pärast halvavad osaliselt nii hinge kui mõistuse.

Ma olen frustreerunud ja ärritunud ning soovin, et see košmaar otsa saaks. Maailma lõpp see küll pole, aga pausile on maailm siiski pandud. Ma loodan, et mul on veel aasta pärast töö, aga paar mu sõpra on juba koondamisteate saanud. Mida nemad tunnevad, ei oskagi ette kujutada. Püüan neid mõista.