Viljandi muuseumis tutvustatakse raamatut vabadussõja ajaloost

Kaheosalise koguteose vabadussõja ajaloost on koostanud Lauri Vahtre. Foto: Kuvatõmmis

Reedel kell 14 esitletakse Viljandi muuseumi näitusemajas kaheosalist koguteost "Eesti Vabadussõja ajalugu".

Esineb teose koostaja ja toimetaja, ajaloolane Lauri Vahtre ning küsimusi esitab sõjaajaloolane, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Vabadussõjaaegsete lauludega loob meeleolu ansambel Põldsepp ja Pojad.

Pressiteates toonitatakse, et vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde tuntaks.

Nüüdseks, mil meid lahutab vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval vabadussõja järellugu. Samuti on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulk mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale mõeldud ülevaateteose järele.

"Eesti Vabadussõja ajaloo" esimene köide annab ülevaate sõja eeloost ja olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mida võiks nimetada sõjaks Eesti pärast. Teine käsitleb sõda rahu nimel – võitlusi väljaspool Eesti piire. Omaette peatüki moodustab võitlus Landeswehriga, samuti käsitletakse Tartu rahuläbirääkimisi. Lisaks sõjakirjeldustele antakse ülevaade tagalast, vaenlase poolel ja mujal Ida-Euroopas ning rahvusvahelises elus toimunust ning käsitletakse vabadussõja pärandit. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud peaaegu 800 foto ja ligi saja kaardiga.