Filmiarvustus. Hollywood jõudis Paunverre

Fritz Kiir (Märt Koik), Oskar Toots (Karl Robert Saaremäe) ja Arnold Tali (Franz Malmsten) meesteasju ajamas. Foto: Kaader filmist

Pole mingi saladus, et «Talve» raamatus on Oskar Lutsu seatud sõnu sama palju kui vegani hommikusöögis peekonit. Ses mõttes ei saa väita, et stsenarist Martin Algus oleks asunud pühal lehmal sarvi maha viilima. Erinevalt mõnest teisest oli minul ainult hea meel kuulda, et andekas filmimees ohjad enda kätte haaras ja nii süžee kui loosse põimitud karakterid oma suva järgi väänata võttis.

Jah, pean tunnistama, et «Talve» treiler pani õlgu kehitama, kuid uudishimu peksis selle võrra suurema jõuga takka.

Te võite mu nüüd pilkudega tappa või hangudega sõelapõhjaks torkida, aga ma ütlen, et see oli Paunvere saaga kõige parem kinotükk. Muidugi, klassika jääb klassikaks isegi siis, kui see üle selja jooksvaid õudusejudinaid tekitab. Aga kui ma oleksin praegu lutsusüütu teismeline ja mulle kõik neli filmi korraga vaatamiseks nina alla pistetaks, oleks «Talve» kindel võitja. Kas või juba sellepärast, et keegi ei kuritarvita viiuleid ning Algus on tavapärase möhh-lõpu asendanud stiilselt hollywoodliku finaaliga.