Veronika Raudsepp Linnupuu ⟩ Äkki on käes aeg meelde tuletada, kuidas omavahel päriselt suhelda?

"Raamatukoguhoidjate roll valeinfo ja eelarvamuste vahel navigeerimisel, olukorras, kus paljudes kohtades on raamatukogu ainsaks aknaks riigi- ja sotsiaalteenustele, vajab jõustamist ning paremaid oskusi dialooge soosiva keskkonna loomisel." Foto: Marko Saarm

Inimesed on jõudnud aega, kus suur osa ärkvel oldud ööpäevast kulub omavahelisele suhtlemisele. Ometi on mõttevahetused paljuski taandunud ühepoolseks infoedastuseks, tegelikus elus oleme rohkem killustatud ja üksteisest isoleeritud ning tõelist sidet kaaskodanikuga on raskem leida. Suhtlus on enamasti valideeritud sotsiaalmeedia "meeldib"-nupule vajutamise või halvemal juhul kiruva kommentaariga.

Hiljuti sain osa Maili Liinevi koolitusest, millest jäi kajama mõte, et hukka mõista ja vastanduda on lihtne. See tuleb automaatselt ja on täiesti inimlik ego kaitsemehhanism. Teadlik püüd teistsugust mõista vajab aga pingutust, mõnikord ka enda haavatavuse ja vigade aktsepteerimist. Rahutule muutuste ajale kohases infotulvas seisame iga päev silmitsi ebamugavate küsimustega, mille sügavamaks mõistmiseks tegelikult ei piisa "mulle tundub" või "mulle meeldib" lähenemisest. Isegi kui me tervemõistuslikult teame, et mingi olukord vajab muutmist, siis pole me tavaliselt valmis pakutud lahendusi kuulama, kui arvame, et peame tegema midagi, mida ei taha teha, või kui teise sõnum ähvardab meie väärtusi, tekitab ohutunde ning ei toeta isiklikke eesmärke.

Eelmises Eesti inimarengu aruandes tõid sotsiaalteadlased välja, et kehv aruteluruum on infoühiskonna suurimaid probleeme, mistõttu on vaja suurendada inimeste dialoogi ja aruteluoskusi. Uues aruandes sõnastati, et kui inimeste kuuluvus- ja turvatunne väheneb või kaob, siis väheneb ka vaimne heaolu ning suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks. Tunne, et minu arvamuste ja vajadustega ei arvestata, tekitab pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo tarbimist ja polariseerumist ning üldist usaldamatust riigi ja teiste inimeste suhtes.