Eelmisel aastal Viljandimaa parimaks sportlaseks pärjatud Kaspar Taimsoo taastub kodulinnas kaitseväeteenistuse rutiinist ja valmistub tasapisi uueks hooajaks.
Kaspar Taimsoo püüdleb uute medalite poole
Füüsilise põhja ladumiseks käib mees uisutamas ja suusatamas, jõusaalis rauda tõstmas ning Viljandi ainsas ujulas basseini pikkust mõõtmas.
Loodetavasti on kaitseväeteenistusega tõesti ühel pool, aga päris kindel see veel pole. Kui veab, ei pea ma enam sinna naasma.
Väeteenistuse väsimus hakkab tasapisi üle minema. Paaril viimasel päeval olen juba päris tõsise koormusega treenida saanud.
Neid tulemusi on väga raske võrrelda — võistlused on selleks liiga erinevad.
Tulevikku vaadates peab eelkõige tähtsustama olümpiamänge. Kogemused, mille sealt saime, on asendamatud ja hindamatu väärtusega. Olümpia ning kõik sellele eelnev ja järgnev on Euroopa meistrivõistlustega võrreldes sootuks teise mastaabiga. Ainuüksi sinna pääsemine oli saavutus.
Euroopa meistrivõistlustel teenitud medal oli tähtis aga juba seetõttu, et seda ei julgenud ma oodata. Mulluse ettevalmistustöö ainus siht oli ju pääseda olümpiamängudele. Euroopa meistrivõistlustele läksime tegelikult sõitma järelejäänud võistlusvormiga.
See aasta tõotab tulla vähemasti sama tegus, kui oli eelmine. Suure rõhu panen alla 23-aastaste maailmameistrivõistlustele, kuhu mul on plaanis minna ühepaadiga. Loodan seal ka medalile pretendeerida.
Õnneks pole noorte mõõduvõtt kalendris täiskasvanute maailma- ja Euroopa meistrivõistlustega väga lähestikku. Neistki võiks mõne suurema paadi koosseisus osa võtta.
Just. Tavaks on saanud, et paatkondi koostatakse ja täpseid plaane koondise tasemel tehakse kevadel pärast katsevõistlusi.
Sel aastal mitte eriti oluline — ma pole praegu selleks vajalikus vormiski. Eks näe, kas ma seal individuaalvõistlusel üldse kaasa teen.
Olen aga kuulnud, et Eesti ergomeetril sõudmise meistrivõistlused leiavad tänavu aset veebruaris Viljandis. Siin tahaksin küll korralikku tulemust kirja saada.
Oleks soovitatav küll.
Igal juhul teen ma kõik endast oleneva, et sel aastal oleks taas põhjust minu kandidatuur üles seada. Vähemalt medalit rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt on selleks ikka tarvis, muidu pole vist enam lootustki.
Säärane tunnustus on mulle sportlasena väga meeldiv ja suur au — Viljandimaal on ju küllalt häid sportlasi, kes tunnustamist väärivad.