Õige aednik kaitseb taimi talvemurede eest

Püstised okaspuud tasub kinni siduda. Tiia Andresson on teinud seda nii, et lumi ega vesi ei pääse vahele. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hoidmaks talvekahjud väiksemad, tasub aednikul hilissügisel ja talve hakul katta külmaõrnad taimed, kaitsta igihaljaid vorme varakevadise ereda päikese eest, lubjata viljapuud ning hoida silm peal närilistel ja jänestel.

Viljandi Floreasi haljastustehnik Tiia Andresson ütleb, et eelmised lumerohked talved panid põntsu poogitud vormidele, mille tüved rohke lume all kõveraks kooldusid. Selle vältimiseks soovitab ta siduda nende kõrvale toed. Nii võib teha ka hariliku kuuse vormidega, sest nendegi pookekohti kipub kevadtalvine raske lumi lõhki rebima.

Samuti tasub kinni siduda kõik püstised okaspuud. Viljandi Floreasis on Andresson teinud seda andunult. Kõik on seotud korralikult ja tihedalt, et lumi ega vesi vahele ei pääseks.

«Ma ei viitsi käia lörtsi korral alatasa lund raputamas, et taak puid katki ei rebiks või inetult laiali ei vajutaks,» seletab ta. Kohev lumi tema sõnutsi midagi halba ei tee, aga sulaga muutub see mitu korda raskemaks ja väga ohtlikuks. Sidumiseks tasub valida sulakraadidega päev, sest külmaga lähevad okasvormid rabedaks ning võivad murduda.

Soovitab lubjata

Viljapuid, kirsse, ploome ja pirne soovitab Tiia Andresson lubjata. Seda on lihtne teha ning kasu on suur. «Varem valgendasid kõik puukoolid ja aiapidajad sügisel puid, aga vahepeal ei olnud külmi talvi ning inimesed muutusid laisaks.»

Paljud eelistavad teha seda tööd varakevadel, aga haljastustehniku jutu järgi on sellega siis juba hiljaks jäädud. Kõige mõistlikum on lubjata tüved ja suuremate okste algusosa nüüd, sulakraadidega. Bauhofis müüakse pulbri ja pastana ka spetsiaalset tüvekaitset.

«Puutüvi on tume ja varakevadine päike soojendab lupjamata pinda. Ööd on külmad, ning temperatuuri kõikumise tõttu läheb koor lõhki,» räägib Andresson.

Ta tõdeb, et kõige suurem on see oht vaiksetes varjulistes aedades, kus päevane päike kuumutab kõvasti. «Läinud kevadel oli aedu, kus ei jäänud kahjustamata peaaegu ükski puu, kõigil olid koortes praod,» kõneleb haljastustehnik. Ühtlasi aitab lupjamine tema jutu järgi vältida seenhaigusi ja kahjureid.

Vesiroosid viidagu keldrisse

Haljastustehnik ütleb, et praegu on viimane aeg võtta põhjani külmuvatest tiikidest ja basseinidest välja vesiroosid ja viia veeanumaga keldrisse.  

Püsilillepeenrad võiksid olla juba puhastatud ning külmaõrnematele tasub laotada kuuseoksi. Samuti peaksid olema puhastatud, mullatud ja kaetud roosid. Kuigi poodides müüakse taimede talvekatteks pakasekangaid ja kõikvõimalikku muud kraami, peab Andresson parimaks just kuuseoksi.

Need tekitavad tema sõnutsi õige mikrokliima, koguvad lund, hoiavad eemale närilised, takistavad kiirgusfiltrina maa sügavat külmumist, peavad kinni tuult ning moodustavad õhurikka keskkonna.

Andresson nendib, et kuigi lumi pakub kõige paremat pakasekaitset, kaasnevad sellega oma agad. Erakordselt paksude hangede all on läinud talvedel hukkunud palju roose, sest lumikate tuli külmunud maale ning jättis taimed õhupuudusesse. Paakunud lumme tasub teha veebruaris ja märtsis paar ventilatsiooniauku.

Aplad närilised

Haljastustehniku jutu järgi on hiired eelmistel talvedel paksu lumekorra all ohtralt pahandust teinud, süües tüve ümbert koort roosidel, noortel viljapuudel ning maas laiuvatel ilupuuvormidel. Osa taimi on selle tagajärjel hukkunud või põdema jäänud.  

Kõige lihtsam näriliste tõrjumise vahend on hiiremürk, mida tuleb puistata tüve alla. Et loomakesed juurekaela ligi toimetama ei pääseks, tuleb puualune lumi sulailmaga kõvasti läbi tallata. Kohevas lumes on neil hea luusida ja toitu otsida.

Koduaia viljapuudel soovitab Andresson katta tüve, kaitsmaks neid jäneste eest. Tavaliselt närivad nood ploomipuid ja noori õunapuid. «Vanasti tulid nad aeda veebruaris, aga nüüd saabuvad varem, sestap võiks tüved kinni katta juba praegu,» räägib haljastustehnik.

Varjuta okasvormid

Sidumiseks passivad jõupaber ja kuuseoksad, aga poest saab osta ka plastkaitsmeid. Puutüvi tasub sisse mässida maapinnast põhioksteni. Väga noori õunapuid aitab Tiia Andressoni sõnul ka võra alla kuhjatud lumi.  

Enamik lehtpuid ja -põõsaid ei vaja talvekatet, küll aga tuleb terava kevadpäikese eest kaitsta igihaljaid põõsaid. Seda soovitab Andresson teha veebruaris. «Kui paned endale ereda valguse kaitseks ette päikeseprillid, kaitse ka okaspuid,» rõhutas ta. «See on rusikareegel.»

Mõnele puule on ta juba nüüd varjukanga peale heitnud — näiteks Kanada kuuse vormile «Conica». Praegu on seda tööd hõlpus teha, suures lumes mütata on hoopis keerulisem.

Andresson rõhutab, et kangas tuleb laotada tihedalt ja korralikult, et lumi ja vesi vahele ei läheks. Kinnitamiseks eelistab ta kasutada traadi asemel pesulõkse. Nendega on hea survet reguleerida. «Olen kõik vanad pesulõksud kodust siia tassinud,» naerab ta.

Igihaljaid taimi on tarvis päikese eest varjata sellepärast, et talvel külmub maapind läbi. Kui päike hakkab paistma, soojenevad okkad ja igihaljaste taimede lehed ning vesi hakkab nende pinnalt auruma. Külmunud maast ei saa juured vett kätte, mistõttu lehed või okkad kuivavad ära.

Halvimal juhul võib taim hukkuda, kuid enamasti põletab päike võrasse lihtsalt inetud laigud, mis ei pruugi kinni kasvada või kaovad alles mitme aasta pärast.

Kõik igihaljad taimed siiski varjutamist ei vaja. Näiteks ei maksa muret tunda hariliku männi ega kuuse pärast.

Kindlasti tuleks varjutuskangaga katta rododendronid, pukspuud ja ebaküpressid. Eriti päikesekartlikud on Kalifornia ebaküpressid ning Kanada kuusk «Conica». Varjutamist tahavad ka hiljuti istutatud okaspuud, sest nende juurestik on pindmine ja külmub kergesti läbi. Peale eespool nimetatute tasub paari aasta jooksul kangas peale panna ka elupuudele.

Kevadel ole kannatlik

Kevadel ei tasu katete äravõtmisega kiirustada, vaid teha seda järk-järgult. Päikesepõletuse vältimiseks tasub oodata, kuni maapind on sulanud. «Katted võib avada sompus ilmaga ning ereda päikese ja öökülma kaitseks tagasi laotada,» ütleb haljastustehnik. «Pikaldane avamine ja peenarde hiline koristamine võivad roosidele kevadel kasuks tulla.»

Tiia Andresson lisab veel ühe nipi: tema puistab varakevadel aeda puutuhka, mis ei lase päikesekiirgusel okaspuudele ja igihaljastele põõsastele liiga teha. Ühtlasi sulab lumi siis kiiremini.