Lapsevanemad tahavad minna õiguskantslerilt abi otsima

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnajuhtide praeguse kava järgi alustab loodav riigigümnaasium järgmisel aastal tööd kahes Paalalinnas paiknevas hoones. Veel pole selge, kas sinna peaksid kolima ka teistes linnaotstes asuvate koolide tuleva õppeaasta abituriendid.
Linnajuhtide praeguse kava järgi alustab loodav riigigümnaasium järgmisel aastal tööd kahes Paalalinnas paiknevas hoones. Veel pole selge, kas sinna peaksid kolima ka teistes linnaotstes asuvate koolide tuleva õppeaasta abituriendid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Jakobsoni kooli üheteistkümnendate klasside õpilaste vanemad plaanivad õiguskantslerilt abi otsida, et nende lapsed saaksid järgmisel kooliaastal õppida edasi praeguses koolihoones ega peaks kolima Paalalinna.

Pöördumine, millele on heakskiidu andnud umbes 60 lapse vanemad, on peale õiguskantsleri mõeldud haridus- ja teadusministeeriumile ning Viljandi linnavalitsusele.

Selles seisab: «Lõpuklassi õpilane vajab edukaks lõpueksami sooritamiseks stabiilsust ja turvatunnet. Kui viimati mainitut saavad pakkuda ennekõike pere ja kodu, siis koolikeskkond muudatuste keeri­ses on Viljandis kõike muud kui stabiilne.

Meie soov on, et lapsed saaksid lõpuklassi õppida endise kooli ruumides ja omaseks saanud pedagoogilise kaadriga ning lõpetada kool viimase lennuna gümnaasiumis, kuhu nad esimeses klassis õppima asusid.

Uue, plaanitava gümnaasiumi eesmärk oli õppetöö ja õpikeskonna parandamine. Praegu meie ees seisev lahendus on aga ilmselgelt vastupidine — õpilaste õpikeskkond halveneb.»

Jakobsoni gümnaasiumi XI klasside õpilasi ja nende vanemaid esindav Sulev Kübar ütles, et pöördumise tekstisse tehakse viimaseid parandusi. Ühtlasi kinnitas ta, et peale Jakobsoni kooli õpilaste vanemate toetavad seda mõned maagümnaasiumi tulevaste abiturientide vanemad.

Kas põhiseadust rikutakse?

Pöördumises tuuakse välja põhiseaduse paragrahv, mille kohaselt on laste hariduse valimises otsustav sõna vanematel, ning palutakse Viljandi riigigümnaasiumi luues seda täita.

Ühtlasi paluvad lapsevanemad vastata mitmele küsimusele. Näiteks kas Viljandi gümnaasium on juriidiliselt loodud haridusasutus ning kui mitte, siis kas Viljandi linnavalitsusel on üldse õigus lapsed ümber paigutada.

Veel tuntakse huvi, kas ministeerium kavatseb riigigümnaasiumi maja ehituse rahastamist jätkata ning kui jah, siis millise projekti põhjal hoone valmib. Lisaks sellele paluvad lapsevanemad vastata, kas uuele koolile avatakse 2012. aastaks oma eelarve, et õppeasutus toimida saaks.

Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus väitis, et on lapsevanemate ja õpilaste koostatava pöördumisega kursis, kuid pole selle teksti näinud.

«Muudatustega on nii, et need tulevad alati kellelegi kasuks ja keegi ütleb, et tema õigusi on riivatud,» kõneles Loodus. Samas oli ta kindel, et kellegi põhiseaduslikke õigusi pole uut kooli luues rikutud.

«Kui otsused oleksid tehtud salaja, nõustuksin ma kriitikaga,» selgitas Loodus. «Meie oleme kooli loomisega tegelnud aga neli-viis aastat ning selle aja jooksul on tehtud avalikke koosolekuid ja arutatud asja volikogus.»

Seaduse järgi tuleb koolielu puudutavad otsused teha pooleaastase etteteatamisega, kuid uue kooli loomisest kuulsid viljandlased kolme aasta eest. «Praegused õpilased teadsid juba gümnaasiumi astudes, et muudatused tulevad,» ütles Loodus.

Selgus saabub kevadel

Kas järgmisel õppeaastal abituriendi staatusesse tõusvad õpilased tõepoolest Kaare kooli ja Paalalinna gümnaasiumi väikeste majja kolivad, nagu on plaanitud, või leitakse mõni muu lahendus, on endiselt ebaselge. Volikogu esimehe sõnutsi sõltub palju sellest, kas linn suudab uueks õppeaastaks Paalalinna kooli rajada uue söökla ning millised õpetajad tulevad uude gümnaasiumi.

«Peame palju arvestama ka seda, kas need õpetajad, kes praegu üheteistkümnendate klasside noori õpetavad, tulevad uude kooli üle,» lausus ta.

Kuidas uus söökla ja õpetajad mõjutavad tulevaste abiturientide õppimise kohta, seda Loodus ei selgitanud. «Olekseid on praegu liiga palju. Kui aga kooliruumide asukoht on õpilaste peamine mure, peame sellega arvestama.»

Loodus välistas võimaluse, et tänavuste üheteistkümnendate klasside õpilaste seas korraldataks referendum küsimusega, kus nad soovivad järgmisel aastal õppida. «Toru jämedust ei saa hääletada,» tõi volikogu juht kujundliku näite.

Linnajuhid tahavad järgmise aasta abiturientide igapäevase õppimise koha selgeks saada märtsi lõpuks. Nimelt peaks selleks ajaks olema teada, kes on riigigümnaasiumi õpetajad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles