Viljandi komando ähvardab jääda märksa nõrgemaks

Kui seni on Viljandis olnud võimalik välja saata kaks päästjate meeskonda, siis päästeametis küpseva plaani kohaselt jääks pritsimehi siin tunduvalt vähemaks. Maakonnakeskuses oleks siis vaid üks mees rohkem kui Suure-Jaanis, Abja-Paluojal või Mustlas.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Päästeametis valmiv reformikava lubab senistest suuremat elupäästevõimekust väikestele komandodele, näiteks Mustla omale. Samas kavatsetakse aga mõnda suuremat kõvasti kärpida ja just see saatus ähvardab Viljandi komandot.

Plaanitavate ümberkorralduste üks osa pole põrmugi halb. See näeb ette, et kõigis riiklikes komandodes oleks tagatud vähemalt neljaliikmeline vahetus, mis võimaldab inimelude päästmiseks siseneda suitsu täis ruumidesse või kasutada ründavat tulekustutustaktikat, päästmaks vara. Väiksema koosseisuga tohib kustutada ainult väljast ja nii saab takistada vaid tule levikut.

Tõsi küll, seni on erandkorras lubatud suitsu sukelduda ka kolmeliikmelistel meeskondadel, kuid et seda peetakse liiga ohtlikuks, tahab päästeamet valdavaks kippunud eranditele lõpu teha ja kehtestada meeskonna miinimumkoosseisuks neli päästjat.

See osa muudatustest puudutab eelkõige Mustlat, kus praegu on tööl kolm meest, haiguste, puhkuste või koolituste ajal aga ainult kaks. Abja-Paluojal ja Suure-Jaanis on enamasti valves neli meest, kuid nimetatud erandjuhtudel võib sealgi koosseis kolmele langeda.

«Varem tundus, et need kolmeliikmelised meeskonnad on ajutised ja kui eelarve kasvama hakkab, saame tühjad kohad täita,» lausus päästeameti avalike suhete büroo juhataja Viola Murd. «Nüüd on näha, et seda ei juhtu.»

Et piiripealsete komandode meeskondi sama rahahulga juures suurendada, on päästeametil välja mõeldud kaks kokkuhoiukohta. Esiteks kaotatakse Eestis ära 9—13 väikest päästeüksust ja viiakse nende ametikohad üle sinna, kus neid on lisaks vaja.

Viljandimaal pole praeguste andmete järgi ühtegi likvideerimisele määratut, sest siin on kõik pisikesed juba kinni pandud. Teiseks kolitakse osa päästjaid ära komandodest, mis ameti hinnangul on ülekomplekteeritud.

Uue standardi kohaselt peaks piirkondades, kus elab 25 000 — 50 000 inimest, olema tagatud viieliikmeline valvevahetus. Viljandi komando kuulub just siia, sest tema teenindusalasse jääb umbkaudu 30 000 elanikku.

Praegu on päevast sõltuvalt maakonnakeskuses korraga tööl seitse või kaheksa päästjat ning see võimaldab välja panna kaks meeskonda. Seega ei tähendaks viie meheni kärpimine üksnes inimjõu vähenemist 29—38 protsenti, vaid ka seda, et kui Viljandis on korraga kaks tulekahju, saaks kohe kustutama hakata vaid ühte. Teise maja omanikud peaksid ootama 20 minutit või rohkemgi, et mõni maakonna meeskondadest kohale jõuaks.

«Turvalisus hakkab kannatama,» tõdes Eesti päästeala töötajate ametiühingu juhatuse liige Toomas Suigusaar. «Kui meeskond poole tunniga kohale jõuab, ei ole tal enam midagi teha.»

Viljandi päästeosakonna juht Jüri Soovik ei olnud plaanitavatest muudatustest ametlikult veel kuulnud ega osanud neid seetõttu ka täpselt kommenteerida, kuid Viljandi komando kärpimisse suhtus ta ettevaatusega. «Üldjuhul ühest meeskonnast piisab, kuid teatud juhtudel jääb sellest väheks,» leidis ta.

Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus, kes on endise siseministrina valdkonnaga hästi kursis, tõdes, et ega Viljandi linnavõimule ja elanikelegi muudatus meelt mööda ole, kuid päästealal toimuvat tuleb vaadata tervikuna.

«Tõenäosus, et ühel ajal toimub Viljandis kaks põlengut, on väike,» arvas ta.

Maakonna suurima tööandja ja oma spetsiifika poolest tuleohtlike ettevõtete hulka kuuluva Viljandi Akna ja Ukse juht Rain Hüva ei suhtunud päästjate vähendamisse samuti kuigi murelikult.

«Reageerimiskiirus on sellistel juhtudel muidugi väga tähtis, kuid tuleb arvestada, et inimesed ei vaja meeskondi, vaid päästevõimet,» selgitas ta. «Seda on võimalik suurendada tehnoloogia ja inimeste oskustega.»

Hüva nentis, et loogikast lähtudes turvalisus koos päästjate arvuga väheneb, kuid kas see ka praktikas nii on, peavad ütlema spetsialistid. «Ma usun, et seal on analüüs taga.»

Viola Murd kinnitas, et uued standardid on paika pandud statistika ja kogemuste põhjal. Samas ei ole selle lähtekoht turvalisuse tõstmine, vaid tasakaalu otsimine raha hulga ning elanike arvu ja reageerimiskiiruse vahel.

«Eesmärk on tagada elupäästevõimekus kõigile Eesti elanikele ja 90 protsendile elanikest alla 15 minuti,» täpsustas Murd.

Tagasi üles