Eesti esimene moodne raekoda

Matsakas puidust kellatorn kõrgus üle linna enam kui sada aastat. 1930. aastatel uuendatud raekoda sai tunduvalt kõrgema ja sihvakama otsatorni. Foto: Viljandi muuseum

Pärast Põhjasõda, aastatel 1768—1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimese kivimaja. 1783. aastal üüris ta selle välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks.

1820. aastal ostis linn hoone endale ja ehitas välja katusekorruse ruumid. Umbes samal ajal lisati sellele ümara kupliga tipnev puidust kellatorn.

Esimene tornikell oli puust ratastega ja seetõttu oli raekojavahi igahommikune kohustus see õigeks keerata. Niiske ilmaga rattad paisusid ja kell jäi taha, ilusa kuiva ilmaga käis ta aga ette.

Nüüdisaegse väljanägemise sai raekoda mitme linnavoliniku vastumeelsusest hoolimata 1931. aastal. Esialgse plaani kohaselt pidi vana kell saama uue kodu tuletõrjemaja tornis, kuid pritsimehed loobusid sellest, viidates liiga suurtele kuludele.

Vanast majast jäid uude raekotta alles vaid esimese korruse müürid, sealhulgas mõned interjööri detailid väikeses saalis.

Uue raekoja sihvakast otsatornist avanes kaunis vaade linnale ja ümbruskonnale. Ära olevat paistnud koguni Holstre vallas paiknevad ehitised.

Ehkki Põltsamaa kellassepp pakkus linnale 2000 krooni eest Põltsamaa lossi vana kella, otsustas too osta Saksamaalt ligi neli korda kõrgema hinna eest uue, firma AEG kella. Selle esimesed löögid kaikusid üle linna 1932. aasta jaaniööl.