Kes tõstis jogurtitopsi hinda? Keegi ei tea

Üks paljudest: hind tõusis, aga kes tõstis, ei tea.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kui Tere hakkas tootma Natural-sarja jogurteid, sai minustki nende ostja. Kuigi pakend oli tavapärase 400 grammi asemel 380 grammi, kaalus kahanemise üles teadmine, et tootes pole sünteetilisi lisandeid.

Hinnatõus Eestis on nii igapäevane ja äraleierdatud teema, et sellest rääkiminegi tundub tüütu. Järjest kerkivate hindade üle ei jõua vist statistikaametki enam arvet pidada.

Ligi poolteist krooni kallim

Ühel päeval panin siiski tähele, et harjumuspärasest 75 sendist jogurti hinnasildil oli Maksimarketis saanud 84. Vanas rahas oli 380grammine tops otsekui märkamatult kallinenud 1 kroon ja 40 senti.

Naiivse inimesena otsustasin uurida, kes siis seekord hinda tõstis. (Olgu ette rutates öeldud, et olen täna sama tark kui nädal aega tagasi.)

Kõigepealt helistasin Tere aktsiaseltsi. Pärast seda, kui olin vähemalt kolme inimesega rääkinud, kästi saata kirjalik järelepärimine. Sellele saingi vastuse. See kandis Tere turundusdirektori Alar Pingi allkirja ja koosnes ühest lausest. «AS Tere ei ole muutnud Tere Natural tootesarja hindu.»

Selge. Jäid üle vaid kaupmehed.

Kõne Eesti tarbijate ühistu keskühistusse, kelle ketti Maksimarket kuulub, lõppes samuti soovitusega saata kirjalik järelepärimine. Seda ma ka tegin.

Mõne aja pärast saabus postkasti Monika Heinranna allkirjaga vastus, kus oli öeldud, et kuna septembris lõppes tootja pakutav soodushinnaperiood ja tõusis toote sisseostuhind, toimus ka hinnamuudatus. «Kui teil on sel teemal täpsustavaid küsimusi, siis kõige paremini oskab neile vastata Viljandi TÜ turundusjuht Kristo Mägi.»

Kaupmees viitab tootjale

Kristo Mägi oli ka esimene ametimees, kes ei nõudnud kirjalikku pöördumist, vaid kinnitas omakorda, et septembri algul Natural-sarja ostuhind tõepoolest tõusis.

Loomulikult tõrjus ta juba eos pärimise, mis hinnaga jogurtit sisse ostetakse või kui suur jutuks olev hinnatõus oli. Selleteemalisele järelepärimisele ei reageerinud ka Tere.
Kristo Mägi oli nõus väitega, et toiduained on muutunud liiga kalliks. Tarbijate ühistu kauplustes märgatakse, et inimesed on hinnatundlikumad, valivad rohkem ja ostavad vähem.

«Mõne piimatoote hind on ka langenud,» ütles turundusjuht, tuues näiteks Bono vanillikohukese.

Kuigi konkreetsed summad loomulikult jutuks ei tulnud, kinnitas Kristo Mägi, et ühistu kasumimarginaal pole suurenenud juba mitu aastat.

Seda kaupmehed ei karda, et ostjad päris otsa lõpevad, sest süüa on ikka vaja. Pealegi hoiab uute kaupluste lisandumine hinnatõusu mingil määral vaos.

Hinda mõjutavad rikkad

Mõtlen müügilt kadunud kirjudele maavillastele kampsunitele, mis müüakse kuulu järgi hea hinna eest norralastele. Jääb üle vaid loota, et neile Eesti piimatooted liialt meeldima ei hakka. Avardunud eksport jõukatesse riikidesse on aga andnud võimaluse ka vaesel koduturul üha kopsakamat hinda küsida ja elu näitab, et vennaarmu äris ei tunta.

Hingepõhjas soovin siiski, et suurem osa eestlasi ei peaks maiustama vaid odavmüügis olevate kohukestega ega panema lastele leivale vähese liha- ja ohtra abiainete sisaldusega vorsti.

Tagasi üles