Maakonna ettevõtluspäev õpetab leidma äriideed

Viljandimaa arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu arvates ei tasu ettevõtjateed kaaluval inimesel end majanduse ebakindlast seisust häirida lasta, sest just kriisi ajal on äriilm uutele võimalustele avatum. Foto: Elmo Riig / Sakala

Homse Viljandimaa ettevõtluspäeva teemad ulatuvad maailma võlakriisi analüüsist turunduse valla konkreetsete näpunäideteni. Kellel eriti veab, võib sealt lahkuda isegi mõne uue ärini viiva mõttega.

Ettevõtluspäeva korraldava Viljandimaa arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu leiab, et ehkki globaalmajandust ähvardavad taas uued raputused, on aeg ettevõtjaks hakata sobiv. Nimelt ollakse raskel ajal uutele pakkumistele palju avatumad kui siis, mil kõik läheb nagu lepase reega.

Kaarel Lehtsalu, seekordse ettevõtluspäeva juhtmõte on «Kuidas leida äriideed?». Kas homselt ürituselt võib tõepoolest ära tulla uue äriideega või on päev mõeldud pigem nendele, kellel on mingi mõte juba olemas ja kes vajaksid abi selle elluviimisel?

Nii ja naa. Muidugi on üritus mõeldud peamiselt alustavale ettevõtjale, kuid alustada saab ju igaüks — ka see, kellel on juba mingi äri olemas.

Hommikupoolikuste ettekannete, infomessi ja Tartu ülikooli leiutiste näitusega loome õhkkonna, kus uus äriidee võib tekkida. Kella 13—15 toimuv Jakob Saksa töötuba tegeleb juba spetsiifiliselt sellega, mismoodi idee genereerimise protsess käib ja kuidas tuua esile mõtted, millega edasi töötada.

Kas äriidee leidmist saab tõepoolest õppida?

Teatud määral kindlasti. Näiteks ajurünnaku puhul võetakse kõik ideed lauale ja hakatakse neid seejärel mingite kriteeriumide järgi selekteerima. Äriideesse võib ju suhtuda samamoodi.

Miks on peaaegu kõik tänavuse ettevõtluspäeva lektorid Tartu ülikoolist? Kas nii ei jää praktilisele poolele liiga vähe ruumi?

Iga ettevõtluspäev on omamoodi ja praegu tuli see välja niisugune. Tahame liikuda üldiselt üksikule, avada kõigepealt tausta ja päeva teisel poolel keskenduda praktikale.

Juba mainitud Jakob Saks pole pelgalt koolitaja, vaid ka praktik, kes on ise viinud ettevõtteid nii Euroopa kui Ameerika turule.

Andres Kuusiku (Tartu ülikooli turunduse lektor — toimetus) praktikuomaduste kohta ei oska ma küll palju öelda, aga minu kogemused on näidanud, et turundamises ja ekspordis tehakse tihti lihtlabaseid vigu, mida oleks teooriat tundes kerge vältida. Need sammud, mis on teoorias ette nähtud, tuleb ka tegelikult läbi käia — seal ei ole võimalik üle nurga lõigata.

Cleveroni juhi Arno Küti teema, mille puhul ettevõtluses nähakse elustiili, käsitleb pigem motivatsiooni — seda, kuidas teha midagi praktiliselt ja missugustest põhimõtetest kinni hoida.

Kas ettevõtluspäeva eesmärk on inimesi ärgitada, anda neile konkreetseid teadmisi või teha midagi kolmandat?

Ma arvan, et kõik mainitu.

Kindlasti tuleb inimesi ärgitada, sest loomuomaselt on ettevõtlik kõigest viis protsenti inimkonnast. Teist sama palju on muidugi ka lootusetu. Aga neid 45 protsenti, kes jäävad positiivse poole peale, kuid pole sündinud ettevõtjaks, on motiveerides, ergutades, tagant torkides ja teadmisi andes võimalik ettevõtjaks kujundada, kui nad seda soovivad.

Ettevõtluspäev ongi koht, kus antakse impulsse. Ühtlasi peab see olema ülevaatlik, et oleks võimalik ühe päeva jooksul aru saada, mis majanduses toimub, millised on selles igaühe enda roll ja võimalused ning mida oma ideega peale saaks hakata.

Päeva esimene ettekanne räägib Euroopa võlakriisist. Kas see, kui majanduses on rasked ajad, pigem ärgitab või pärsib ettevõtlust?

Sellele on mitu vastust, aga üldine majandusloogika räägib, et kriisi ajal on lihtsam alustada. Kui sul on hea äriidee, leiad selle teostamise võimalused lihtsamini üles kui buumi päevil, mil kõigil on hea olla ja isegi labida najal seismise eest saab 2000 eurot palka.

Äri on kõige odavam alustada siis, kui kõigil on kitsas käes, valitseb puudus ja töötus on suur.

Teisalt on siis raskem laenuraha või investoreid leida.

Headele ideedele ei ole neist kunagi puudu olnud. Alustaja peab võtma suuremaid ris-
ke — seda küll. Aga võit, kui idee läbi läheb, on samuti suurem.

Sageli takerdutakse lihtsalt mõtteviisi taha. Näiteks toiduainete sektorile ei ole masu halvasti mõjunud. Järelikult seal, kus on nõudmine ja napib pakkumist, on alati võimalik müüa.

Kui paljud eelmisel aastal Olustveres peetud Viljandimaa ettevõtluspäeval osalenud on ettevõtjaks hakanud?

Viis-kuus alustanut on kindlasti, aga eks protsessid ole pikad ja täielikku ülevaadet meil pole.

LOENGUD

Enamik ettevõtluspäeva kõnelejaid tuleb Tartu ülikoolist.
• Võlakriis maailmas ja selle lahendused (Eve Parts, Tartu ülikooli rahvamajanduse instituut)
• Eesti juhtimisvaldkonna uuring (Anne Aidla, Tartu ülikooli ettevõttemajanduse instituut)
• Ettevõtluse võimalustest koostöös ülikooliga (Aivar Pere ja Vahur Valdna, Tartu ülikooli teadus- ja arendusosakond)
• Täiendusõpe Tartu ülikoolist (Tiia Ristolainen, Tartu ülikool)
• Äriidee genereerimine (Jakob Saks, osaühing Vihje)
• Kuidas müüa oma toodet või teenust (Andres Kuusik, Tartu ülikooli ettevõttemajanduse instituut)
• Ettevõtlus kui elustiil (Arno Kütt, osaühing Cleveron)
Allikas: www.eas.ee