/nginx/o/2011/06/14/628234t1h2733.jpg)
Pühapäeval Jõgeval peetud esimese Eesti naiste tantsupeo «NaiseLugu» läbivad motiivid olid naise olemus, tõekspidamised ja püüdlused eri aegadel. Kõige selle väljatoomisesse andsid oma panuse ka kuusteist Viljandimaa tantsurühma.
Naiste peo mustris olid ka Viljandimaa triibud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiste tantsupidu algas reedel peaproovidega, sama päeva õhtul lõõgastuti naistesimmanil, kuhu mehi ei lubatud, laupäeval aga kõigile huvilistele mõeldud rahvapeol.
Pühapäeval olid linna staadionil peaproov ja kaks tantsuetendust, kus esines üle 3000 tantsija 241 rühmast. Lisaks naisrühmadele astusid publiku ette neiud, memmed, segarühmad ja nende rühmade meestantsijad.
Avasõnad lausus kultuurisündmuse patroon Evelin Ilves.
Suure-Jaani valla Sürgavere kultuurimaja naisrühma juhendaja Helgi Linnas rääkis, et Viljandimaa tantsijad tajusid teeneka tantsujuhi Ülo Luhti lavastatud ja Leelo Tungla kirjutatud vahetekstidega peol, et Eesti naised on suuresti ühesuguse vaimsusega.
«Kõige rohkem meeldis meile tantsida Ülle Fersheli seatud tantsu «Kannelnaine», Maido Saare «Kodutantsu» ja Tiiu Pärnitsa «Naiste reinlendrit»,» andis Helgi Linnas edasi Sürgavere naiste meelsust.
Ta avaldas rõõmu selle üle, et kui üldtantsupidudele pääsevad naisrühmad valikuliselt, siis naiste tantsupeol jätkus esinemisruumi igaühele. «Tuli käia küll ülevaatustel, kus asjatundjad jagasid nõuandeid ja soovitusi. Vastavalt rühma võimetele ja kogemustele sai valida esinemisvõimaluse ühes või teises rühmaliigis.»
Möödunud aastal loodud Saarepeedi naisrühmale Udusõlg oli «NaiseLugu» esimene kord üle-eestilisel peol esineda.
«Emotsioonid on laes, sest kõik laabus. Eriti vahvasti õnnestusid meil polkad, näiteks «Simmani polka»,» rõõmustas rühma juhendaja Gerli Naaber.
«Vahva oli osaleda tantsupeol, kus lõi kaasa presidendi abikaasa Evelin Ilves. Oma võimetelt ja oskustelt ei jäänud ta alla neile, kes rahvatantsuga pidevalt tegelevad,» arvas Udusõle eestvedaja.
Tema sõnul jätkus tantsijatel aega ka mõnusaks vaba aja veetmiseks ja isekeskis olemiseks. «Mõnus oli saunas käia ja ujuda Luua lähedal Prossa järves.»
Helgi Linnas kiitis peo korrektset korraldust ja märkis, et Jõgevamaa inimesed olid esinejate ja külaliste vastuvõtmiseks palju vaeva näinud.
Naiste tantsupeo staabis tegutses usinasti Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt — kunagine Viljandi tüdruk ja kultuuriakadeemia vilistlane.
«Tore oli tohutus rahvahulgas rohkesti oma sünnimaakonna tantsurahvast kohata. Esimesena viis mind juhus kokku Vastemõisa Vastsed Naised juhendaja Paul Bobkoviga,» rääkis Pille Tutt.
«On uhke tunne, et mitu rahvatantsuõpetajat on hariduse just Viljandis omandanud,» märkis ta.
«NaiseLugu» korraldustoimkonna esimehe ja lavastaja assistendi, Jõgeva kultuurikeskuse direktori Airi Rütteri arvates võiks Jõgeva üle-eestiliste naiste tantsupidude paigaks jäädagi.
«NAISELUGU»
Viljandimaa esinejad esimesel Eesti naiste tantsupeol
• Paistu naisrühm Anna Minna, juhendaja Kristi Pajuste
• Karksi valla kultuurikeskuse naisrühm Krõõt, juhendaja Anneli Arraste
• Viljandi naisrühm Leola, juhendaja Maie Roosimaa
• Mõisaküla naisrühm Ühenkuun, juhendaja Alli Laande
• Abja naisrühm Wallatud, juhendaja Alli Laande
• Sürgavere naisrühm, juhendaja Helgi Linnas
• Holstre naisrühm Kuremari, juhendaja Kristi Pajuste;
• Tääksi naisrühm Pastlad, juhendaja Vaiki Reiner
• Kärstna rahvamaja naisrühm Tantsutosin, juhendaja Anu Tomp
• Karksi valla kultuurikeskuse naisrühm Mari, juhendaja Leili Nael
• Viljandi Vastemõisa Vastsed Naised, juhendaja Paul Bobkov
• Saarepeedi naisrühm Udusõlg, juhendaja Gerli Naaber
• Paistu rahvamaja naisrühm Lust, juhendaja Kristi Pajuste
• Viljandi kultuuriakadeemia naisrühm Tikitants, juhendaja Lembe Rätsep
• Karksi kultuurikeskuse memmede rühm Kadri, juhendaja Anneli Arraste
• Viljandi memmede rühm Mulgi Marid, juhendaja Maie Roosimaa.
Allikas: tantsupeo korraldustoimkond