Eile keskpäeval ei olnud Viljandi järve ääres tunda kübetki päevalilleõli lõhna. Paljunäinud paadilaenutaja Hans Lind ütleb, et kuuekümnendatel lõhnas rand just selle kraami järele, sest muud polnud saada.
Suvitajad päikest ei pelga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui kuskil kala praeti, oli kogu rand seda haisu täis. Päevitajad määrisid end ka selle õliga ja siis oli seda lõhna igal pool. Nüüd on hoopis teistmoodi,» rääkis Lind, kes on oma sõnul rannas üles kasvanud, pikalt vetelpäästejaamas töötanud ja nüüdseks kuus-seitse aastat paate laenutanud.
Tema ei määri end päevalilleõli ega ka mõne moodsama päevitusvahendiga, vaid istub paadilaenutuskuuris ja jälgib luugiaugust rannamelu, eile näiteks noorte julgustükke vettehüppetornis.
Eile keskpäeva paiku oli Viljandi rannas sadakond suvitajat, kellest enamik tegutses murul või liival sootuks ilma kaitsva päikesekreemita. Monika Liivamägi ja Kaili Kasak olid randa tulnud väikeste lastega, kes tahtsid esmalt proovida uut mänguväljakut. Et päike pisikestele liiga ei teeks, määrisid vanemad nad sisse kreemiga, mille päikesekaitsefaktor oli 25. Iseendale panid emad kreemi, mille faktor oli vaid neli. Oma jutu järgi nad päikest ei pelga.
«Me ei ole väga kaua ja oleme varem ka rannas käinud, nii et ära põleda ei karda,» rääkis Monika Liinamägi, kes oli eelmisel päeval perega Pärnu rannas peesitanud. Viljandi järve äärde tuli ta lastega seetõttu, et ei tahtnud toas istuda. Pealegi on nüüd ka väiksematel pereliikmetel rannas koht, kus tegutseda.
Ainsa puudusena tõid nad välja tõsiasja, et rannas võiks rohkem tualettruume olla.
«Kohvikus on, aga võiks siin lähemal ka olla, sest ei saa ju mudilasi platsile üksi jätta, kuni ära käid. Oleks kuskil siinsamas, käiks supsti ära,» sõnas Monika Liinamägi.
Õli sobib paremini
Sõbrannad, kes olid just eile koduõuest randa peesitama kolinud, kasutasid keha pruunistamiseks aaloega beebiõli. «Ma olen seda nüüd mitu aastat proovinud — võtab kenasti pruuniks ega lase nahal ära põleda,» lausus Kadi.
Päevitajate sõnul pidavat õli aitama ka siis, kui päike on kusagilt liiga palju võtnud. Kadi arvates aitab sellele kaasa aaloe, millel on põletikuvastane toime.
Vette sõbrannad palavusest hoolimata ei kippunud, sest see pidavat must olema. Kadi kõrval päevitav Piret rääkis, et tema laps oli pärast tutipäeval vees hullamist koju jõudes täiesti täpiline olnud. Et naised endale löövet ei soovinud, soostusid nad veetemperatuuri hindama vaid korraks jalgu märjaks tehes.
«Algul tundub pisut külm, aga tegelikult on väga soe,» kommenteeris seltskonna kõige päevitunum liige Signe. Tema oli koduõuest randa kolinud vaid seetõttu, et järve ääres on rohkem jahutavat tuult. Pärast vee katsumist heitsid naised uuesti paadisillale laotatud rätikutele plaaniga päevitada kella neljani pärastlõunal.
Rannas on rahulik
Eile ennelõunal veetis enamik suvitajaid aega kuival maal ehk liival või kolletuma kippuval murul. Vees hullasid valdavalt lapsed, kes päevitamisest suuremat ei hoolinud. 14-aastane Aleksei Agešin on koolivaheaja algusest järve ääres käinud iga päev ja eilegi oli ta seal koos sõpradega.
Vetelpäästjad Sergei Lambinen ja Maidu Milistver vaatasid, kuidas poisid nii sillalt kui hüppetornist saltoga vette hüppasid.
Mõlemad rannavalvurid kinnitasid, et seni pole järve ääres suuri muresid tekkinud. «Väikseid lappimisi on küll olnud, aga kiirabi pole me kellelegi kutsunud ja vette pole pidanud hüppama,» rääkis Milistver, kes valvab suvitajate heaolu esimest suve.
Sergei Lambineni sõnul oli eile rannas rahulik päev. Hooaja elavaim päev oli pühapäev, 5. juuni, mil vetelpääste hinnangul oli rannas ligi kolmsada inimest. Eile lõuna ajal oli rannalisi sadakond. Tabloo rannavalve majakese seinal näitas õhutemperatuuri 26 ja veetemperatuuri 22 kraadi.
Selle aja jooksul, mis kulus «Sakalal» rannaringi tegemiseks, polnud ükski suvitaja soovinud paati või vesiratast laenata ning Hans Lind jälgis endiselt mõnusa rahuga rannas toimuvat.