Politsei: jääle minnes tuleb olla väga ettevaatlik

Tänasest ei tohi enam jääle minna. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sulailm muudab veekogude jää hapraks ja kahtluse korral tuleks jääle minemisest loobuda.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla sõnul laekus eelmise nädala lõpus PPA merevalvekeskusesse laekunud teated näitasid, et päikeselised talvepäevad on inimesed jääle meelitanud. «Vahepealsetest külmadest hoolimata on jääl liikumine alati riskantne ning seetõttu tuleb seda alati enne kaaluda, ka siis, kui jääolud on head,» ütles ta.

Kui jää seisukorda hinnates tekivad kahtlused, tuleb jääle minekust loobuda. «Näiteid vahejuhtumitest saab tuua eelmisest nädalast. Saime teateid läbi järvejää vajunud sõiduautodest ja merevalvekeskusele anti teada üksinda jääl liikuvatest lastest,» rääkis Kohtla.

Marge Kohtla Foto: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Laupäeva õhtul laekus teade kahest merejääle uisutama läinud inimesest, kes ei olnud pimedaks tagasi pöördunud. «Meile tähendas see kohest merepäästeüksuse ja päästekopteri alarmeerimist: pimedust ja öiseid madalaid temperatuure arvestades tuli kadunud inimesed kiirelt leida. Õnneks jõudsid mehed iseseisvalt randa ning nendega oli kõik korras,» selgitas Marge Kohtla.

Jää kandevõime ei sõltu vaid jää paksusest. Tegureid, mis seda mõjutab, on palju alates ilmastikust kuni veealuste mõjuriteni välja. Kohtla sõnul hakkab kevadel jääd lagundama intensiivne päikesekiirgus, lisaks mõjutavad lagunemist ümbritseva maapinna soojusjuhtivus ja jää all voolavad sulaveeojad.

Üks mõjutaja on tuul, mis soodsatel tingimustel jää rannikust eemale kannab ning tekivad lahtise vee alad. Kevadel on jää peal tihti näha veelompe. Vesi võib jääle sattuda erinevalt, näiteks soojeneva ilmaga vee hulk jää all suureneb ning sellega surutakse jääkaant üles, see murdub ning vesi tungib jää pinnale. Samuti tekivad lombid lume sulades, kui vesi hakkab soojenema ning sulamist kiirendama.

Inimese raskust kannab vähemalt 10 sentimeetri paksune jää, mootorsaani või ATV-d kannab umbes 15 ja autot vähemalt 22 sentimeetrit paks jää. Jää paksus on vaid üks faktor, mis määrab selle tugevuse. Kindlasti peab arvestama ka ilma, vee sügavuse, veekogu suuruse ja takistustega.

Värske jää on üldjuhul tugevam kui vana, kerge tuul soodustab ja kiirendab külmumist, samas kui tugevad tuuled aeglustavad jäätumist. Taimestik ja kivid aeglustavad jäätumisprotsessi. Jää paksus võib veekogu piires oluliselt erineda ning jää on üldjuhul ebaühtlane!

Ohtlikud on kohad, kus on voolav vesi, aga ka sildade alused, madalikud, paksu lumega kaetud kohad, postide, kivide, vettekukkunud puude võrade, kõrkjate ümbrused, praod ja üleujutatud jää. Jää võib muutuda ohtlikuks, kui sellel on palju inimesi, see on päikselises piirkonnas või laevatee läheduses.

Jää muudab soojemaks ja nõrgemaks lumi, mis toimib isolaatorina. Tugevalt nõrgestab jääd veetaseme kõikumine, mis võib ka kiirendada jää lagunemisprotsessi.