Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja teiste sellega seotud seaduste muutmise seadus teeb vanemahüvitise skeemi paindlikumaks, loob paremad võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustab hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel.
Isapuhkus pikeneb seniselt kümnelt tööpäevalt 30-le ja 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub kuu, mis on mõeldud isadele.
Märtsist saab hüvitist vähendamata töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot.
Samuti saavad vanemad ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi.
Seadusega kehtestatakse ka kolmikute ja arvukamate mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 saadikut ja erapooletuks jäi üks saadik.