Heade kommetega inimene tänab seda, kes talle head on teinud. Teinekord tänatakse ka mõnd õnnelikku sündmust või juhust. Aeg-ajalt on omal kohal irooniline tänamine.
Repliik: Tänu või tõttu?
3. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrva riivab see, kui keegi pikemalt mõtlemata tänab õnnetust, mis põhjustab kannatusi või külvab surma. «Tänu tugevale tormile jäid tuhanded majapidamised elektrita», «Tänu päikeselisele suvele sagenes nahavähki haigestumine», «Tänu purjus autojuhile hukkus jalakäija»...
Sellist tänamist kuuleb vaat et iga päev — mõnikord tavainimese suust, aga pahatihti avaliku elu tegelastelt ja ajakirjanikeltki, kes peaksid suutma sõnu paremini valida.
Küllap on tegu parasiitsõnaga ja tegelikult ei rõõmusta politseinik hukkunud jalakäija ega arst patsiendi kannatuste üle, ent sellegipoolest jätab niisugune tänamine öeldule halva meki külge.
Mul on koolist saadik meeles emakeeleõpetaja ütlus: tänada tuleb heade asjade eest. Halvad sündmused ei juhtu tänu millelegi, vaid millegi tõttu.