Täna pärastlõunal otsustab Viljandi linnavalitsuse komisjon, millistes koolides hakkab käima rohkem kui paarsada sügisel esimesse klassi minevat last. Karmide katsete pärast pered hirmu tundma ei pea.
Esimese aasta jütsid jagatakse koolidesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti spetsialist Tiivi Tiido selgitas, et lapsevanemate sooviavalduse kõrval võetakse arvesse koolikohtade arvu, nõustamiskomisjoni otsust ja muud lisainfot.
Muutust märgata pole
Linnavalitsusel on kavas avada septembris Jakobsoni gümnaasiumis neli, maagümnaasiumis kolm ja Paalalinna gümnaasiumis kaks esimest klassi. Kui mõnes neist soovib õppima asuda rohkem lapsi, kui on koolis kohti, tulevad mängu elukoha lähedus ning see, kus õpivad esimesse klassi astuja vennad ja õed.
«Samuti arvestatakse kooli töötaja soovi panna oma laps samasse kooli,» jätkas Tiido. Kolmapäeva pärastlõunaks oli linnavalitsus saanud 220 avaldust. Lapsevanemate esmaseks eelistuseks oli kõige enam maagümnaasium.
Riigigümnaasiumi loomise pooldajad on rääkinud, et see paneb linnalähedaste valdade pered otsustama kohaliku alg- või põhikooli kasuks. Väidetavalt on paljud maapiirkondade vanemad seni leidnud, et nende järeltulija võiks juba maast madalast õppida linnagümnaasiumis, kus ta saab käia kaheteistkümnenda klassi lõpetamiseni. Vaid vanema astmega tegutseva kooli puhul neil seda võimalust poleks.
Ehkki kõnealune plaan puudutab ka praegusi eelkooliealisi, pole Tiivi Tiido sõnul lapsevanemate suhtumises esialgu mingit muutust veel märgata. «Väljastpoolt Viljandit on tulnud 15 sooviavaldust,» lausus ta ning lisas, et see on üpris tavapärane arv.
Eestis on viimasel ajal andnud palju kõneainet eliitkoolide küpsuskatsed mudilastele. Viljandi koolid ootavad mais oma nimekirja lapsi ja nende vanemaid õppeasutusega tutvuma ja dokumente ära tooma. Siis jagatakse õpilased ka klassidesse.
Pingevaba algus
Jakobsoni gümnaasiumi õppejuhataja Kaie Lõhmuse jutu järgi ei korraldata karme katseid isegi inglise keele süvaõppega klassi pürgijatele. Ta seletas, et kuna tänapäeval pole süvaõppega klass võõrkeele omandamiseks ainus tee, pole konkurss sinna enam nii pingeline kui aastaid tagasi.
Õppejuhataja selgitust mööda pole vaja jütside oskusi ja eeldusi vaagida üksnes keelelise võimekuse määramiseks, vaid ka uue riikliku õppekava tõttu.
«Õpetajad peavad töökava koostades arvesse võtma, et klassis on eri tasemega õpilasi: kellelgi ei tohi igav hakata ja kellelegi ei tohi ilmselgelt üle jõu käivaid ülesandeid anda,» sõnas Lõhmus.
Et diferentseeritud töökava koostamine nõuab põhjalikku ettevalmistust, tuleb õpetajatel juba varakult teada, milliste vajadustega lapsed tema klassis õppima hakkavad.
Kool ei hakka klasse taseme kaupa komplekteerima. «Kindlasti pole nii, et see on nüüd tarkade ja see vähem tarkade klass,» ütles Lõhmus. «Kui süvaõppega klassi nimekiri on koos, jaotatakse lapsed teistesse klassidesse tähestiku järgi.»
Õppejuhataja kinnitas, et ühelgi perel ei tasu oma lapse võimete pärast hirmu tunda ja neid teiste omadega võrdlema hakata. «Koolitee algus peab olema stressivaba. Oleme alati kutsunud peredele psühholoogi kõnelema, kuidas elumuudatusega kohaneda ja sellest rõõmu tunda.»