Koolid hoiavad eesti rahva ajaloomälu

Ajalooõpetaja Imbi-Sirje Torm juhatab homme maakonna õpilaste kodu-uurimiskonverentsi käiku. Foto: Elmo Riig / Sakala

Homme kell 11 algab maagümnaasiumi Uueveski tee 1 majas maakonna õpilaste 30. kodu-uurimiskonverents.

Korraldaja Imbi-Sirje Torm, mis ettekandeid konverentsil tehakse?

Kahes sektsioonis esitatakse 23 tööd kümnest koolist. Nendes käsitletakse kooli ajalugu, kolhoosiaja mälestusi, esivanemate lugusid ja kodukoha loodusega seonduvat — temaatika on mitmekesine.

Uudne on pärimuskultuuri valdkond. Maagümnaasiumi kümnenda klassi õpilane Toomas Koitmäe koostas uurimuse «Viljandimaa pärimusmuusika festival ja Võru folkloorifestival» ning sama kooli kümnenda klassi õpilane Maret Saaremets esitab töö «Tantsupidu ning selle suhe rahvaluule ja minuga». Kitzbergi gümnaasiumi õpilane Marko Aasma on jäädvustanud kirjas «Viljandimaa Virred» ja Suure-Jaani gümnaasiumi õpilane Sirkka Sepp teinud töö «Rahvalikud ravivõtted Suure-Jaani naiste seas».

Nimetatud uurimistöid on juhendanud õpetajad Aili Kiin, Anneli Arraste ja Sirje Urbel. Juhendajad on ühtlasi taganud tööde esitluse hea kvaliteedi.

Sektsioonide tegevust juhivad maagümnaasiumi kümnenda klassi õpilased Merli Mändul ja Gunnar Hunt.

Olete neid konverentse juba palju kordi juhatanud.

Olen maakonna tasandil juhtinud kümmet konverentsi ja Raudna kooli õpilastega võtnud 25 korda osa maakonna konverentsist.

Algus ulatub 1981. aastasse, kui töötasin Viljandi haridusosakonnas metoodikuna. Tollane haridusosakonna juhataja Eduard Trull määras minu kui erialalt ajaloolase õpilaste ülerajoonilise majanduskonverentsi eest vastutama.

Miks valisite konverentsi asukohaks just maagümnaasiumi?

See tuleneb eelkõige selle kooli töötajate heast tahtest niisugustele kokkusaamistele õlg alla panna.

1977. aastal peeti üle Nõukogude riigi õpilaste majanduskonverentse. Meil valmis 38 uurimust ning kohavalik langes tolleaegsele 4. keskkoolile. Kogesin kohe head koostööd direktor Aavo Soopa ja õpetajaskonnaga. Õpetaja Reet Sinimaa abiga valmis konverentsi tervituseks isamaaline sõnalis-muusikaline etteaste. Ka homne konverents algab tema juhendamisel valminud tervitusega.

Meenub suurejooneline «Sakala» 110. aastapäeva tähistav kodu-uurimiskonverents samas koolis. Praegugi on meeles tollased sektsioonijuhid Tõnis Korts, Villu Soolo, Toomas Mattson, Erik Salumäe ja Kusta Kaska. Noormehi juhendas õpetaja Asta Moora.

Meeldiv, et maagümnaasiumis on endiselt hea atmos­fäär.

Millise kooli kodu-uurijad on ajapikku enam silma paistnud?

Aastast aastasse on oma töödega välja tulnud maagümnaasiumi, Jakobsoni ja  Kitzbergi ning Suure-Jaani, Paalalinna ja Tarvastu gümnaasiumi õpilased. Hea tasemega uurimusi on pakkunud Valuoja, Raudna ja Saarepeedi kooli noored. On hea meel, et pärast väikest pausi saatsid konverentsile töid Kirivere, Kolga-Jaani ja Paistu kool.

Põhikoolide õpetajatest on heatasemelisi töid juhendanud Leili Närska ja Evi Eilonen. Maagümnaasiumis nimetan eelkõige Tiiu Luike ning uurimistööle pühendunud ajalooõpetajaid Riina Kangrot ja Liivi Vislapuud, emakeeleõpetajaid Aili Kiini ja Alli Lunterit ning kunstiõpetajat Ene Runingut.

Igal aastal on uurimistöid juhendanud Jakobsoni gümnaasiumi õpetaja Agnes Ümarik ja Paalalinna gümnaasiumi õpetaja Lea Elias. Silma on paistnud ka Ly Valdmaa, Sirje Urbel ja Tõnu Siimsoo Suure-Jaani ning Marika Mäekivi ja Viiu Lepik Kitzbergi gümnaasiumis.

Kas näete ammustes uurimistöödes ka mingit kasu?

Paarkümmend aastat tagasi said õpilaste majanduskonverentside järel kaante vahele Võhma lihakombinaadi, Polli katsebaasi, Viljandi tuletikuvabriku, Viljandi telefonside, Mistra vabriku, Vambola, Karksi ja Suislepa kolhoosi ning Gagarini-nimelise ja Olustvere sovhoostehnikumi lugu. Ajaloolise ülevaate kõrval pandi kirja majandusnäitajad, sõprussidemed ning ökoloogia- ja looduskaitseprobleemid.

Enamik nendest ettevõtetest on kadunud, aga lugu olnust, inimestest ja nende tööst on talletatud.

Omaette väärtus oli sõprussuhe liiduvabariikidega. Õpilased pidasid kirjavahetust ja käisid vastastikku külas, see rikastas hingeliselt.

Tol ajal oli kombeks kasutada loosungeid. Meie majanduskonverentsi moto oli: «Kõik, mis siin maailmas on head või halba, lähtub inimesest. Inimene on igal sammul vastutav iseenda ja teiste inimeste ees.»

Kas peate õpilaste uurimistegevust oluliseks?

See on mõtestatud tegevus tuleviku nimel. Ei piirduta üksnes uurimisega, on loodud muuseume ja avaldatud õpilaste töid kogumikes. Õpilaste kogutu abistab teadlasi kohaliku faktimaterjali edastamises.

Tuleb jäädvustada tänase päeva olustikku. Meie üha kiireneva elutempo tõttu jääb tihtipeale harvaks laste kontakt vanavanematega. Seepärast on väga tänuväärne, kui noored uurijad oma vanavanemate mälestusi kirja panevad, nendega rohkem suhtlevad. Kas või niisugune küsimus: kas tead, mis on sinu vanavanaema nimi?