Ärikogemusega esinejad ääremaisust ei tunnista

Ettevõtluspäeva juhi Andres Arraku majandusküsimusi käsitlevad artiklid on jõudnud paljude lugejateni. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile Viljandis peetud ettevõtluspäeval üles astunute hulgas oli nii neid, kes usaldavad  hoolikat äriplaani, kui neid, kelle edulugu on kummutanud tuntud teooriaid.

Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskuses korraldatud ettevõtluspäevale oli kogunenud umbes viiskümmend huvilist. Publiku hulgas oli üliõpilasi, füüsilisest isikust ettevõtjaid, suurte asutuste juhte ja omavalitsustegelasi.

«Rahvast on tõesti seinast seina,» kinnitas loengupäeva juhtinud Mainori ettevõtlusinstituudi direktor Andres Arrak. Ta lisas, et osalejate arvuga võib igati rahul olla.

Viljandimaa omavalitsuste liidu esimees Ene Saar oli sündmusele tulnud just eelkõneleja tõttu.

«Mulle on Andres Arraku artiklid ja ettekanded alati meeldinud ning tema esinemine tõotas huvitavat päeva,» lausus Saar.

Ta lisas, et nii nagu üles astunud lektorid, on ka tema tunnetanud, et avaliku sektori kulud on liiga suured. «Ettevõtlusel peaks olema ühiskonnas suurem kaal,» leidis Saar.

Eelistavad olla töövõtjad

Andres Arrak leidis, et Eesti praegune haridussüsteem lausa tapab ettevõtlikkust. Samuti tõi ta välja tõiga, et meil on visa kaduma eelarvamus, nagu tuleks pärast ärimehega kätlemist sõrmed üle lugeda.

«Negatiivsed juhtumid meedia abil ühiskonnas võimenduvad ning kahjuks on see kujundanud üldist suhtumist,» rääkis Arrak. Samas nentis ta, et olukorda ei maksa liiga mustades toonides näha, sest ettevõtluskliima on meil parem kui näiteks Saksamaal.

Tendents, et suurem osa inimesi soovivad olla palgalised, selle asemel et endale või teistele tööandjaks hakata, on levinud mujalgi Euroopas. Lektori sõnul on uuringutes selgunud, et kõnealuse hoiaku esimene põhjus on hirm luhtumise ja materiaalse kaotuse ees.

Meil tuuakse vireleva eluviisi ettekäändeks sageli kehv regionaalpoliitika, kuid õppejõu arvates on asi pigem mõtteviisis. «Ääremaisus pole enam ammu geograafiline termin — see on hoiaku küsimus,» sõnas ta.

Väikse koha plussid

Ka aktsiaseltsi EHK nõukogu esimees Toomas Saal kinnitas, et internetiajastul ei mängi elukoht edu juures enam määravat rolli. Esineja, kelle kodu on Hiiumaal Kõrgessaare vallas, arvas, et eesti inimesed alles õpivad maal elamise hüvesid tundma.

«Linnastumine käib kõikjal ja jätkub meilgi veel mõnda aega, aga järjest enam hakkab juurde tulema neid inimesi, kes eelistavad teistsugust elukeskkonda ja saavad suure osa oma tööst tehtud kas või metsast kännu otsast,» rääkis Saal.

Väikse koha võlud olid mänginud oma osa ka Grilli-Vollina nime teinud toitlustusettevõtja Vladimir Raudsepa äriloos. Suust suhu liikuv kiitus on tema kogemust mööda firmale parim reklaam ning tänu sellele on tal äri alustamine läinud sujuvalt. «Minu hobist kujunes töö, mingit paberile pandud äriplaani pole mul seniajani,» lausus osaühingu Volli Grill omanik, keda nüüd kutsutakse toitu pakkuma ka piiri taha.

Oma trumpidena tõi Raudsepp välja armastuse ettevõtmise vastu, toodete omapära ja kodumaise tooraine. Samuti toonitas ta visadust, positiivset ellusuhtumist ja lojaalsust äripartnerite vastu.

«Raamatupidaja peab samuti hea olema,» tõi ta välja veel ühe nüansi.

Grillmeistri sõnul ei tea ta konkurentsist midagi. Kui Andres Arrak küsis täpsustuseks, kas see tuleb võistlejate puudumisest või enesekindlusest, vastas Raudsepp, et ei tee konkurentidest lihtsalt välja.

KÕNELEJAD
Mainori õppehoones astusid auditooriumi ette
• Lembit Kruuse, Viljandi maavanem
• Andres Arrak, Mainori ettevõtlusinstituudi direktor
• Toomas Saal, aktsiaseltsi EHK nõukogu esimees
• Vladimir Raudsepp, osaühingu Volli Grill omanik
• Aet Kull, turundusõppejõud
• Hellar Mutle, ettevõtte Nordcester Engineering juhataja
• Kaarel Lehtsalu, Viljandimaa arenduskeskuse juhataja.
Allikas: korraldajad