Kommentaar: Valma küla areneb

Jaan Leetsar Foto: Elmo Riig / Sakala

Pärast põllumajandus-, omandi- ja maareformi hakkas elu Valmas nagu teisteski maapiirkondades hääbuma. Et tööd enam polnud, leidsid paljud tulusama ameti linnas või välismaal. Endise riigimajandi korrastatud keskus jäi hooletusse. Peale kõige muu ei saanud külaelanikud enam omavahel kuigi hästi läbi.

Aastail 2004—2006 valitses siin sügav mõõn. Külamajaks kohandatud palvela, hilisem suvilahoone põles maha. Kala hind langes, inflatsioon halvendas olukorda veelgi. Ettevõtlikumad kalurid hakkasid otsima oma elujärje parandamiseks uusi võimalusi. Et kooskäimise kohta polnud, oli küla sotsiaalne elu sisuliselt hääbunud.

Külavanem Pilvi Aasa eestvõttel hakkasid inimesed põlenud hoone kohal risu ja prahti koristama. Vald eesotsas vallavanem Väino Luigega võttis külamaja taastamist tõsiselt ja Võrtsjärve sihtasutus aitas leida raha.

Et külamaja oli kindlustatud, pidime kindlustusfirma nõudeid arvestades ehitama hoone vanale vundamendile. Teine rahastaja nõudis, et külamaja nime ei tohi kasutada: sestap hakati rajatist nimetama infopunktiks. Avasime selle 5. mail 2007. Hoone oli külarahva vajaduste tarvis juba algul liiga väike.

2007. aastal asutasid 21 inimest külaseltsi. Nüüd on liikmeskond kasvanud 34 inimesele. Seltsi esimene suur ettevõtmine oli küla arengukava, mille üldkoosolek kiitis heaks 1. detsembril 2007. Oleme seda igal aastal üle vaadanud ja tehtut arutanud.

2007. ja 2008. aastal saime peatänava välisvalgustuse. Küla läbiv riigimaantee on saanud 530 meetri ulatuses juurde mustkatet ja tee, mis oli kevaditi läbimatute mülgastega, on nüüd kruuskattega. Mõnes taluderikkamas kohas tehakse seda aeg-ajalt tolmuvabaks. Rajatud on mitu truupi ja liigvesi on suunatud Võrtsjärve.

Et külas pole enam poodi, taotleme Valma keskusest Marama poeni kulgeva kergtee ehitamist. Vanade õhuliinide asemele paigaldatud kaabelliinid on parandanud küla energiaga varustatust. Paljudele siinsetele ettevõtjatele, eriti kaluritele on elekter eluküsimus — eriti suvel, kui kala kipub riknema. Paraku on elektrikatkestusi sageli ning paljud on soetanud endale generaatori.

Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee eestvõttel ehitati kalurituba, kus peame suurüritusi, sealhulgas kalurite päeva. Angela Leiaru initsiatiivil on hoone sisustatud vanade kalurite annetatud püügiriistadega. Lisaks saime püstkoja, lipumastid, kiviparketi ja muud.

Tänu Vello Kütile on meil küla lipp ja vapp.

Soetatud arvutid ja esitlustehnika ning infopunkti perenaise soe vastuvõtt on muutnud meie keskuse hinnatud koosolekute ja seminaride pidamise kohaks, kus võtame vastu ka külalisi. Meil on Võrtsjärve kinnikasvamise ja järve päästmise teemadel nõu pidanud kolm riigikogu komisjoni koosseisu ning ministreid ja maavanemaid, kuid sisulisi muudatusi pole selles vallas kahjuks tehtud.

Külaselts on koostanud infopunkti laienduse projekti. Kahjuks on Viljandi maakonna PRIA komisjon meie taotluse kaks korda tagasi lükanud. Eelistati objekte, mida kasutataks märksa vähem kui meie oma. Me ei saanudki teada, miks meid rahata jäeti.

Oleme külaseltsiga õhutanud ettevõtjaid rajama Võrtsjärve äärde puhkekeskusi. Neid on praegu viis kokku paari­saja ööbimiskohaga. Korda on tehtud mitusada meetrit järveäärset rannikuala, rajatud kaldakindlustust, ehitatud puhkajatele paadisadamaid, seiklusparke ja mänguväljakuid. Meie territoorium näeb hea välja.

Siinsed mehed Marko Vaher ja Väino Leiaru rajasid Valma laevatehase, kus on alustatud kolmanda purjeka ehitamist. Üks kalepurjekas teenindab aastas umbes 2500 turisti. Enamik suviti püütavatest kaladest töödeldakse kohapeal ja läheb kohalikele turismiettevõtjatele.

Meie selts võitleb nii Võrtsjärve kui Valma olemasolu eest. Paradoksaalsel kombel tuleb meil seejuures rinda pista looduskaitsjate ja keskkonnateenistustega. Ametkondlikud huvid ei luba turismiettevõtjatele anda harrastuspüügilubade jaotamise õigust ning korrastada ja muuta järve kallast ülikalli keskkonnamõjude hindamiseta.

Oleme kõigest hoolimata suured optimistid ning loodame Valma elu oma parimate mõtete toel ja külaelanike abil edasi arendada.