Kui 15 aastat tagasi Kärstna võimla uksed lahti tehti, hõiskas sealse kooli kehalise kasvatuse õpetaja Märt Tombi süda rõõmust. Elu on läinud aga nii, et kool on kadunud ja vald tahaks spordisaali maha müüa. Soovitavalt tootmispinnaks.
Vallajuht tahaks võimlasse töökohti loovat tehast (1)
25. mai 2016, 08:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õhtul ju kasutajaid leidub, aga pärast kooli kadumist on päevane aeg tühi,» nentis võimla eest vastutav Tomp. «Ja eks küttekulud ole talvel päris suured.»
Nii arutabki Tarvastu volikogu homsel istungil, kas küsida riigilt luba, et müüa võimla koos maaga uuele omanikule.
Spordisaali tehas või viljahoidla
«Tuleb tunnistada, et need võimlad, mis 10–15 aastat tagasi maakoolide juurde valmisid, hakkavad nüüd üle jääma,» nentis Tarvastu vallavanem Alar Karu.
Alles kuu aega tagasi müüs Suure-Jaani vald koos Kildu kooliga maha ka 1999. aastal valminud võimla, kuhu tulevikus kolivad tõenäoliselt hobused. Kärstna võimlat pakuks vallajuht hea meelega mõnele tööstusele, kes selle tootmisbaasina kasutusele võtaks ja sinna töökohti rajaks.
Paraku pole Kärstnas praegu niisugust ettevõtjat ja keegi pole võimlat selleks otstarbeks ka küsimas käinud. Ümbruskonna ettevõtjad tegelevad enamasti põllumajandusega. «Viljalaoks või heinaküüniks oleks seda pisut kurb anda,» tunnistas vallavanem.
Viljandi maavalitsuses aastaid haridus- ja kultuuriametit juhtinud Ilmar Kütt oli sajandivahetuse ajal üks nendest, kes maakoolide juurde võimlate ehitamise eest võitles. Kuuldes, et Kärstna võimla tahetakse spordirahva käest ära võtta, muutus ta kurvaks.
Spordijuht: võimla teeb küla rikkamaks
«Vald saeb sellega oksa, millel ta istub,» nentis Ilmar Kütt. «Kool on küll suletud, aga noori inimesi on ümbruskonnas ikkagi. Võimla kadumise järel oleks jälle üks võimalus vähem.»
Tema hinnangul peaks vald jätkama võimla ülalpidamist, sest selle halduskulud pole ülemäära suured.
Märt Tombi sõnul leidis võimla kasutust ka lõppeval talvel: seal mängiti korvpalli, tennist ja lauatennist ning treeniti jõusaalis. Lisaks käisid spordisaalis harjutamas rahvatantsijad.
Kui Kildul langetatud otsusega on Kütt suures osas päri, sest selle kooli ümbruses pole kogukonda, siis Kärstna tulevikule mõeldes oleks võimlal tema arvates rakendust küll.
«See otsus vajaks kindlasti järelemõtlemist. Kui ikka külla noori mehi elama tahetakse meelitada, oleks võimla suur boonus,» uskus aastaid maakonna spordielu korraldanud Kütt.
Kärstna võimla avati 2001. aasta juunis ning spordisaali südameks on varem Tallinnas linnahalli kõrval seisnud viilhall, mille kinnisvaraarendusfirma Pro Kapital Tarvastu vallale kinkis. Kinkijate ainus tingimus oli see, et hall läheks lastele sportimiseks.
Ehitamine maksis vallale rohkem kui 350 000 eurot. Võimla pindala on 812 ruutmeetrit, sellest 541 ruutmeetrit on spordisaal, ülejäänud pinnale mahuvad duši- ja riietusruumid, saun, treenerite ruum ja jõusaal.
