/nginx/o/2010/12/14/484204t1h2333.jpg)
VIIMASEL ajal on käinud tormiline arutelu poliitbroilerite ümber. Neile on vihjatud kui suurte võimumeeste käpiknukkudele või ebakompetentsetele riigiteenistujatele. Kummatigi teevad nood noorpoliitikud kodumaal ära suure töö, olgu nad siis marionetid või mitte.
Eestis on demokraatlik riigikord üpris noor. Seda tõestavad ilmekalt pseudoprobleemid, mis ei ole väärt veerandit nendega kaasnevast kärast.
Tihti käib vaidlus selle üle, kas on õige lubada noori nii varakult poliitika ja riigijuhtimise rägastikku. Muretsetakse, kas noor inimene tuleb toime või teeb õigeid otsuseid. Pole oodata, et see teema päevakorralt kaoks, sest ei leidu mõõdupuud, mille järgi hinnata «broilerite» efektiivsust tööpostil.
Suurim etteheide noorele, kes teeb tööd võimukoridorides, on kogemuste puudumine. Esmapilgul ei ole sellele argumendile midagi vastu panna. Ometi tuleb arvestada mitut nüanssi.
Ühiskond on muutunud palju liberaalsemaks ning noortele on avanenud enesetäiendusvõimalusi, mida varasematel põlvkondadel polnud, ja nad kasutavad neid. Silmas tuleb pidada sedagi, et mida rohkem usaldatakse neile vastutust, seda rikkamaks nad teadmiste ja oskuste poolest muutuvad. Vastutus tekitab kohusetunde ja innustab andma endast parimat. Kui lisada veel natuke tunnustust, saab poliitbroilerist peagi oma alal pädev tööline.
Muutunud maailm võimaldab meil ligi pääseda tohutule hulgale infole. Ma ei pea silmas ainult tsensuuri alt vabanenud kirjandust, vaid ka digitaalsesse kesta kolinud teadust. Kuskil pole barjääre, mis takistaksid noori tarkust omandamast.
Seda muutust ei maksa alahinnata: tänapäeva noored on kahtlemata laialdasemate teadmistega kui nende eakaaslased poole sajandi eest.
Kiiresti arenenud ühiskonnas tuleb olla ettevaatlik sõnavõttudega, kus vihjatakse noorte ignorantsusele pelgalt sellepärast, et neil pole teaduskraade. Tuleks juhinduda tarkuseterast, et raamatu üle ei tohi otsustada kaane järgi. Kui lisame informatsioonile ambitsiooni ja soovi olla edumeelne, saame riigile vajaliku kokteili.
PRAEGU käib totter arutelu, kes ja kas väärib riiklike otsuste tegemisel häält. Kulutatakse võhma tühisele, selle asemel et suunata energia noorte tulemusrikkamasse koolitamisse.
Tahes-tahtmata on praegune noor põlvkond meie tuleviku vundament, sestap ei ole mõttekas lõhkuda riigi alust negatiivsete hinnangutega. Hoopis arukam oleks toetada noorsugu ja kaasata ta valitsemisse, et Eesti riigis oleks aastate pärast julge ja meeldiv elada.