Loomade varjupaik ei saa endale ööpäevaringset valvet lubada

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See kass on juba varjupaigas ja kosub, aga paljude hätta sattunud loomadeni abi ei jõuagi.
See kass on juba varjupaigas ja kosub, aga paljude hätta sattunud loomadeni abi ei jõuagi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi kodutute loomade varjupaiga koduleht lubab loomi aidata tööpäeviti kella 9—17 ja häda korral appi rutata iga kell, kuid tegelikult ei ole sellist abi pakkuda võimalik.



Kolmapäeva õhtul leidis Viiratsi vallas Kibekülas elav Jaanika Tori oma kodu trepi alt võõra kassi. Algul ei osanud pererahvas kahtlustada, et kass on hädas, ja üritas kõva kisa tegevat kõutsi minema peletada. Alles siis, kui loom trepi alt välja roomas, märkas pererahvas, et ta veab tagumisi käppi järel ja vajab ilmselgelt abi.

Telefon ei vasta

«Olen suur loomaarmastaja ja sain sellest vaatepildist täitsa šoki,» rääkis Jaanika Tori, miks ta võõrale loomale abi hakkas otsima.

Esmalt helistas ta Viljandi koduta loomade varjupaika, kuid kell oli juba viis läbi ja sealne telefon lülitus automaatvastajale. Lindile loetud sõnum suunas abivajajad politseisse.

«Politseis naerdi meid välja, et mis ajast politsei selliste asjadega tegeleb,» oli Tori pettunud. Ta ei taipa, miks palub varjupaik politseisse pöörduda, kui sealt tegelikult abi ei saa. Suures hädas helistati loomakaitseseltsi, kust saadi soovitus haige kass esialgu kastiga tuppa tõsta ja veterinaari oodata.

Kui Jaanika Tori ja tema elukaaslane mitme telefonikõne järel välja kassi otsima läksid, oli too end ilmselt kuhugi põõsastesse vedanud ning leida teda enam ei õnnestunud. Jaanika Tori avaldas kartust, et praeguseks on loom surnud.

Öövalveks pole raha

Teiste seas ka Viljandi loomade varjupaiga tööd korraldava Varjupaikade mittetulundusühingu üldjuhi Triinu Priksi sõnul palub automaatvastaja sõnum abivajajatel politseisse pöörduda seetõttu, et korrakaitsjad saavad vajaduse korral võtta ühendust varjupaiga juhatajaga ja too siis sõidaks välja. See, kas väljakutse on piisavalt tõsine või mitte, jääb politseinike otsustada.

Priksi kinnitust mööda ei ole varjupaigal rahaliselt võimalik ööpäevaringset valvet korraldada. «Meil on varjupaigas tööl üks inimene, kes peaks siis 24 tundi järjest seitse päeva nädalas valvel olema, aga see on ju seadusvastane,» rääkis Priks.

Ööpäevaringse valve tagamiseks peaks varjupaik tööle võtma vähemalt kolm inimest, kuid omavalitsustelt saadava raha eest saab hädavaevu makstud ühe inimese palga.

«Minu teada on Tartu varjupaik Eesti ainus, kus on valvurid, kes lähevad ka keset ööd välja, aga sealne eelarve on ka viis või kuus korda suurem kui meil,» sõnas Priks. Viljandi varjupaiga põhiline sissetulek on omavalitsustega sõlmitud lepingute tasu, kuid kaugeltki kõik vallavalitsused pole nõus loomaabi sisse ostma.

Kuus on lepinguta

Viljandimaa 15 omavalitsusest on kodutute loomade varjupaigaga lepingu sõlminud üheksa. Nemad maksavad oma haldusterritooriumilt leitud abivajavate loomade 14 päeva hoolduskulud. Seda tehakse aga vaid niisugusel juhul, kui vallavalitsus varjupaigale looma äraviimiseks nõusoleku annab. Kui varjupaik viib looma varjule näiteks keset ööd ja valla loata, tuleb kulud kanda varjupaigal endal.

Varjupaigaga pole lepingut sõlminud Kõo, Kolga-Jaani, Pärsti, Kõpu, Abja ja Karksi vald.

Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul on sealne kogukond liiga väike, et varjupaiga teenust vaja läheks.

«Kui ma õigesti mäletan, eeldab see püsitasu ja selleks ei ole meil eriti võimalusi,» nentis Kiviloo. Võõra looma leidnud Kõpu valla elanik võib võtta ühendust vallasekretäriga. Too viib helistaja kokku mõne vallaametnikuga, kes looma eest edasi hoolitseb. Sellega välditakse Kiviloo ütlemist mööda asjatuid kulutusi.

Lootus raha kokku hoida on Triinu Priksi jutu järgi peamine põhjus, miks vallad väga tihti varjupaiga poole ei pöördu ja lasevad kohalikul veterinaaril kassi või koera lihtsalt magama panna. Priksi sõnul pole see siiski lahendus ja teeb abipakkumise ainult keerulisemaks.

PARTNERID

Viljandi kodutute loomade varjupaigaga on koostöölepingu sõlminud üheksa omavalitsust.

• Viljandi, Võhma ja Mõisaküla linn ning Saarepeedi, Viiratsi, Halliste, Suure-Jaani, Paistu ja Tarvastu vald.

Allikas: varjupaik.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles