Kraavisõidust ei pääsenud ka staažikas bussijuht

Plaanipäraselt peaks buss Kärstnast Viljandisse jõudma 55 minutiga, aga eile kell 6.50 väljunud Automeni buss istus kella kümne paiku hommikul alles Paistu ja Pahuvere vahelisel teel kraavis. Abi ei paistnud kusagilt.

Bussis oli kraavimineku hetkel üheksa sõitjat. Neist üks, Paul Suursaar-Seemen, oli jäänud bussijuht Tarmo Pajusaarele ainsana seltsiks. «Kuidas ma jätan oma bussijuhi siia üksinda?» küsis ta.

Ülejäänud sõitjad olid leidnud võimaluse, kuidas ninapidi kraavis konutavast bussist siiski liikvele saada.

16 aastat bussi juhtinud Tarmo Pajusaar ütles, et see oli tema esimene kraavisõit. Sõiduk läks klaassiledal teel lihtsalt külglibisemisse ja muutus juhitamatuks. Et kiirus oli väike, ei saanud õnnetuses keegi viga.

Bussijuht tõdes, et tänavune talv, mil peaaegu iga nädal vahelduvad miinuskraadid plussidega, ongi muutnud teel püsimise väga keerukaks, eriti kõrvalteedel. «Need jäetakse unarusse. Kindlasti saaks paremini hooldada – meil on muidu väga raske sõita,» lausus Pajusaar.

Kui päästeteenistuse appipalumine tulemust ei toonud ja buss veel enne kella 11 kraavis istus, ilmus ootamatult kahelt poolt abiväge: korraga saabusid nii Sakala Teede kastiga liivaauto kui osaühingu Simatron metsaveok, millega buss lõpuks kraavist välja tõmmati. Firma juht Tarmo Vaalmäe ütles, et nägi autoga mööda sõites kraavis olevat bussi ja otsustas lähedal töötava metsamasina appi tuua.

Eile oli bussiliiklus häiritud kogu maakonnas: kraavi sõitis vähemalt kolm bussi ning paljud sõidud jäeti ohutuse eesmärgil pooleli.

«Katkestamisi on nii palju, et neid ei jõua enam kokku lugeda,» nentis osaühingu Automen Viljandimaa piirkonna juht Urmas Saaremets. Ka Atko bussid jätsid libeduse tõttu hulga sõite pooleli.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles