Kelle asi on regionaalpoliitika?

Jaan Looga Foto: Elmo Riig / Sakala

PEALKIRJAS ESITATUD küsimus tekkis Sakala toimetuses ja kindlasti ka paljudel teistel inimestel pärast riigifirma Elron (aktsiaselts Elektriraudtee) esindaja kommentaari seoses Viljandist pärit piletikontrolöride töö kaotamisega rongiliikluse ümberkorraldamise tõttu. Murelikuks teeb suhtumine, et Eesti riigi äärealadel töötavate inimeste töökoha kaotamist ei võeta vaevaks isegi viisakalt põhjendada. Samas ei ole asi ju üldse selles, et keegi ei oska küsimustele nii-öelda õigesti vastata, sest olukord sellest ei muutuks – inimesed jääksid ikkagi tööta ning neil tuleks uus, sarnane töökoht otsida ilmselt mujal kui Viljandi maakonnas.

Raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping sõlmiti Eesti Vabariigi ja Elroni vahel selle aasta 28. juunil. Selles ei ole juttu Viljandimaalt ega teistest piirkondadest pärit piletikontrolöride töökoha säilitamisest rongiliikluse võimalike ümberkorralduste puhul. Seega oleks palju tahta, et lepingu täitja seda heast südamest ja vabatahtlikult teeb.

Töökoha kaotamine ja uue leidmine on ääremaal palju keerulisem protsess kui pealinnas. Kahjuks ei mõelnud või ei tahtnud selle peale mõelda lepingu teine pool majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), kes oli töö tellija.