Kärstna kool jääb kolme klassi võrra vaesemaks

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kärstna mõisas töötav kool ühendati kulude kokkuhoidmiseks mõne aasta eest lasteaiaga. Nüüd on ees ootamas uus muudatus: tuleb loobuda põhihariduse andmisest, sest piirkonnas on lapsi jäänud liiga väheks.
Kärstna mõisas töötav kool ühendati kulude kokkuhoidmiseks mõne aasta eest lasteaiaga. Nüüd on ees ootamas uus muudatus: tuleb loobuda põhihariduse andmisest, sest piirkonnas on lapsi jäänud liiga väheks. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Õpilaste vähesuse tõttu jätkab praegu põhikoolina töötav Kärstna kool kahe aasta pärast kuueklassilisena ning vanemad lapsed peavad leidma endale uue kooli Mustlas või Viljandis.


Tarvastu vallavanema Alar Karu sõnul ei jäänud volikogul laste arvu analüüsides muud üle kui otsustada, et 2012. aasta septembris alustab praegu üheksaklassilisena töötav Kärstna kool kuueklassilisena.

«Koolis õpib praegu 55 last ja järgmised aastad ei too midagi rõõmustavat,» selgitas ta.
Praegu on kooli suurimas, seitsmendas klassis kümme õpilast, kuid sealt allapoole langeb laste hulk järsult ning nad õpivad liitklassides. «Selline olukord pole mõistlik,» arvas Karu.

Seetõttu on Tarvastu vallal plaanis muuta Kärstna kool paari aasta pärast kuueklassiliseks ning vanemad õpilased võiksid hakata õppima Mustlas. «Koolibuss käib Kärstna vahet ja 12 kilomeetrit pole ka väga pikk sõit,» lausus Alar Karu. Samas arvas ta, et mõni Kärstna õpilane võib hakata edaspidi hoopis Viljandis koolis käima.

Seda, et 55 õpilasega on raske põhikooli ülal pidada, tunnistas ka maavalitsuse haridusosakonna peaspetsialist Rein Schihalejev. «Kui õpilaste arv langeb põhikoolis alla 90, tuleb omavalitsusel hakata raskeid otsuseid tegema,» nentis ta. Valida tuleb klasside vähendamise ja suurema rahakulu vahel.

Ehkki maakonnas on selliseid põhikoole vähemalt viis, ei kavatse teised omavalitsused koole muutma hakata.

Nii Kõpu kui Mõisaküla koolis õpib praegu sama palju lapsi kui Kärstnas, kuid mõlema omavalitsuse juhi kinnitust mööda jätkatakse põhikooli ülalpidamist.

«Talvel oli meil jutuks põhikooli ja lasteaia liitmine, kuid seda otsust ei tehtud,» lausus Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg. Ta välistas võimaluse, et Mõisakülas võiks kool paari aasta pärast kuueklassiliseks muutuda. «Meie ülesanne on kõik oma lapsed enda kooli tagasi saada,» lisas ta.

Ka Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo kinnitas, et Kõpu põhikooli väiksemaks ei reformita. «Meie valulävi on 42 last,» lisas ta.

Kärstna kooli õpetaja Märt Tomp nentis, et Kärstna külale ja selle ümbrusele tähendab kooli väiksemaks muutumine vaid halba. «Aga midagi pole parata,» sõnas ta. «Vallas on palju koole ning ju meil on liiga vähe raha ja lapsi.»

Märt Tompi mõjutab kooli sulgemine koguni kahel moel. Esiteks kaotab ta Kärstnas tõenäoliselt keemiaõpetaja koha ja teiseks tuleb tal uus kool leida oma kuuendas klassis õppivale tütrele. «Kärstnas ta põhikooli lõpetada ei saa,» nentis Tomp. «Aga uue kooli valikule on vara veel mõelda.»

Alar Karu kinnitas, et Kärstna kooli muutmise otsust ei tehtud liiga vara. Tema sõnul muudeti Suislepa kool kuue­klassiliseks juba kümme aastat tagasi ja siis õppis Suislepas 78 last.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles