Õnnetuse tõttu ratastooli sattunud 19-aastane sürgaverelane Siim Kütt võib rõõmustada: tänu korjandusele on tal raha auto eest tasumiseks.
Annetajad tõid noormehe näole päikese
18. detsember 2009, 23:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sürgavere külaseltsi algatusel tehtud toetuskampaaniaga otsiti raha Siimu leitud Opel Vectra väljaostmiseks ja juhieksami eest maksmiseks. Praeguseks on kogutud 14 000 krooni, mis katab suurema osa vajaminevast summast.
Külaseltsi liige Kalev Raba meenutab muheldes, et pärast auto soetamist oktoobris kibeles Siim kohe rooli. Seetõttu pani kuldsete kätega meistrimees Kalev Raba oma oskused ja nutikuse mängu. Ta otsis garaažist sobivad metallitükid, treis ja keevitas. Kaheksa tunniga oli käsitsijuhtimist võimaldav seade valmis ja Siim võis külavahel sõitu harjutama asuda.
Et ametlikku luba omameisterdatud seadme kasutamiseks polnud, tuli see hiljem siiski teise vastu vahetada. Siim kirjeldas, et autotöökoja spetsialist oli valmisseadme paigaldamiseks kulutanud kuus ja pool tundi.
«Seadelis maksis 11 000 krooni, 8000 tasus Viljandi maavalitsus, ülejäänud panin ise,» rääkis Siim. «Kalevi tehtud seadme omahind oli mõnisada krooni, aga see oli paremgi. Tänu vedrule on sellel kiiruse püsihoidja. Kahju, et seda kasutada ei saa.»
Kalev Raba leidis, et invatarvikud on mõttetult kallid. Ta tõi näiteks, et ratastool maksab poolsada tuhat krooni, selle üksainus ratas aga kaheksa tuhat.