/nginx/o/2009/10/21/254132t1h441b.jpg)
«Ema, siin on roosid, flamingolill ja uhked suled, lehviga kimpu seotud,» kirjeldas tütar Eda lillekimpu, mille Saarepeedi valla esindajad eile 100-aastaseks saanud Helmi Juksaarele tõid.
Helmi Juksaarel on sajandi jagu mälestusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vallavanem Ando Eensalu ja sotsiaalnõunik Kätlin Sarapuu kinkisid Karulas elavale memmele ka sooja pleedi ning numbriga 100 kaunistatud trühveltordi.
«Tuhat tänu teile kõigile!» ütles väikse pidulaua ääres koha sisse võtnud juubilar, kes küll hästi enam ei kuule ega näe, kuid on see-eest silmapaistvalt hea mälu ja optimistliku meelega.
Piduliku päeva puhul oli temaga toatäis lähedasi. Nad aitasid eakal külalistega suhelda ja elasid tema meenutustele rõõmsalt kaasa.
«See minu vanadus on tulnud iseenesest, ilma mõtlemata ja tahtmata,» lausus auväärsesse ikka jõudnud naine. «Aga elu on olnud nii huvitav! Ühel hetkel viskab ta sind üle pää ja teisel hetkel viskab ta sind ka sinna,» rääkis ta ja osutas käega põranda poole.
Neid kehvemaid hetki meenutab Helmi Juksaar samuti optimistlikes toonides. Siberisse saatmine, sealne elu, hilisem Otepääle elama asumine, sovhoosi noorkarjalaudas töötamine — kõik olid omamoodi huvitavad eluetapid.
Helmi Juksaarel on täpselt meeles ka Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud helged hetked ning ta ei väsi kinnitamast, kuidas ta armastab Eestit ja emakeelt.