Juhtkiri: Vaba tahte viljad

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Saar

Reedeses «Sakalas» räägivad mitme organisatsiooni esindajad, kuidas nad kasutavad oma töös ja suurürituste korraldamisel vabatahtlike abi. Enamik neist nendib, et just vabatahtlike entusiasm on see, mis teeb ettevõtmise võimalikuks ning annab sellele oma näo.


Ühine eesmärk on eestlased pannud koos püstitama kirikuid, taastama sõja järel linnu, üles ehitama rahvusooperi hoonet, rajama rahvusraamatukogu ja koristama teede äärest prügi. Nendest ettevõtmistest praktiliselt tõusva tulu taga on alati olnud suuri inimhulki, lausa tervet rahvust liitvad idee ja sõnum.



Kitsamale huviliste ringile mõeldud üritustesse suhtub juba loomu poolest skeptiline eestlane kahtlustavamalt. Kui ettevõtmise ümber veel raha liigub, kipub ta vabatahtlike abi kasutamises haistma korraldajate koonerdamist ja omakasu.



Siiski on mujal maailmas laialt levinud entusiastide värbamise kombel teine tagamaa. Pikkamisi meilgi juuri ajava mõtteviisi järgi ei ole võimalik ühestki tööst saadavat kasu mõõta ainult rahas. Jättes kõrvale soodustused, mida suurüritustel ametis olevad vabatahtlikud oma panuse eest saavad, pakub selline kogemus võimalust ennast arendada.



Tööturul, kus praegu tungleb teiste seas ka kõrgelt haritud, pika staažiga ja ennast juba tõestanud spetsialiste, on äsja kooli lõpetanud noorel raske löögile pääseda. Sellises olukorras tuleb kasuks iga käe- ja vaimuproov.



Meeskonnatöövalmidus, vastutustunne ja ettevõtmise spetsiifikaga seotud teadmised on vaid osa loetelust, mis kõlbab noore inimese CV-d kaunistama. Sagedased on ka need juhtumid, kui aastate kaupa vabatahtlikult tegutsemisest on välja kasvanud päris töökoht.



Need, kes palgata töötajates näevad vaid lihtsameelsete ja idealistlike ullikeste kampa, võivad meenutada kas või kunagisi õpilas- või üliõpilasmaleva aegu, mil taskuraha või stipendiumile lisa teenimine oli lõbusa ühisvaimu ja tegutsemislusti kõrval teisejärguline.



Muidugi ei saa jätta kõrvale ka tõsiasja, et ehkki sellised ettevõtmised pole alati kantud maailma päästmise ideest, on neis ikkagi kübeke ilusat altruismi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles