Võrtsjärve purjefestival kõrvutab eri ajastud

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Purjefestivali üheks tõmbenumbriks on viikingilaev Turm, mis jäi 24. juulil „Sakala“ fotograafi objektiivi ette Oiul, kus see ootas transportimist Viljandi järvele.
Purjefestivali üheks tõmbenumbriks on viikingilaev Turm, mis jäi 24. juulil „Sakala“ fotograafi objektiivi ette Oiul, kus see ootas transportimist Viljandi järvele. Foto: Elmo Riig

Sel nädalavahetusel võib Võrtsjärve ääres Ulge puhkealal näha eri ajastutest pärit purjekaid.

Võrtsjärve purjefestival ühendab endas töötubasid, laadamelu, purjetamist, kaunist muusikat ning õhtuseid tantsupidusid. Korraldajate sõnul on mullu ellu kutsutud sündmuse eesmärk elavdada purjetamiskultuuri Võrtsjärvel ning aidata inimestel avastada selle omapärase veekogu väärtusi.

Kaks kõige omapärasemat alust, mida huvilistele Ulgel esitletakse on viikinglaev Turm ning mitmeotstarbeline rahvapaat Cumulus 164. Need kaks väikelaeva on omavahel ühtaegu nii vastandlikud kui sarnased.

Emajõe lodjaseltsi viikinglaev Turma näol on elustatud 1000 aasta tagune laevaehituskunst. Ajalooline puitlaev liigub edasi 10 pika aeru või raapurje abil, õiget kurssi aitab hoida tüüraer. Kuna lodjaseltsi liikmetele meeldib ühendada ürgset ultramoodsaga, on Turma pardal nüüd olemas nii elektrimootor kui ka bensiinimootor.

Cumulus 164 kujutab endast mitmes mõttes laevaehituslikku revolutsiooni. Viie meetri pikkusest ning kahe meetri laiusest plastikust laevakerest saab vastavalt vajadusele teha purjeka, mootorpaadi või aerupaadi. Isikupärane ja uudne kerekuju teeb Cumuluse äärmiselt stabiilseks ning võib öelda, et isegi uppumatuks.

Vastandlikeks teeb eelkirjeldatud kaks väikelaeva esiteks ajaline päritolu – üht tundsid seilajad juba aastatuhandete eest, teine käib alles lapsekingades ning püüab end maailmale tõestada. Teine ja nähtavasti kõige enam silma paistavm erinevus on materjal, millest paadid on tehtud. 1000 aastat tagasi ei teatud veel plastikust midagi, tänapäeval on aga uued puitlaevad haruldaseks muutunud.

Laupäeva õhtul kell 20 esineb Ulgel Anastasia Bardina, kes ainsa Venemaa muusikuna mängib lisaks klassikalisele kuuekeelsele kitarrile ka seitsmekeelset vene kitarri. Paljude rahvusvaheliste ja ülevenemaaliste konkursside laureaat, kes on kogunud kuulsust Ungaris, Poolas, Austrias, Tšehhis, Kuubal, Serbias, Iisraelis, Hiinas, Mongoolias, Leedus, Valgevenes ja Ukrainas, on esinenud ka näiteks 2009. aastal Tallinna kitarrifestivalil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles