Väsinud pidu teeb pausi

Mullusele laulu- ja tantsupeole jättis oma pitseri juuni alguse kohta tavapäratult külm ja sajune ilm. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui seni on Viljandimaa kooride liikmed igal kevadel maakondlikule suurele peole kogunenud, siis sel aastal jäetakse ühised laulud laulmata.

Maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla märkis, et peo ärajätmine oli koorijuhtide endi valik ning selle taga peitus mitu põhjust.

Esiteks ei olnud otsuse langetamise hetkel veel täit selgust, millal algab Viljandi laululava remont ning mis ajaks prognoositakse selle valmimist. Nii jäid otsustamisel peale need dirigendid, kelle arvates on traditsioon aasta-aastalt üha enam väsimuse märke ilmutanud ning vajab värskuse taastamiseks aastast puhkepausi.

Liiga leige suhtumine

Anneli Kundla ütlemist mööda kostis teemakohasel nõupidamisel nurinat, et mõned koorid ei võta maakonna pidu piisavalt tõsiselt. Lisaks toodi välja, et tänavu ei ole üle-eestilist laulupidu ning seetõttu pole kollektiividel ühesugust repertuaari, millele võiks kohaliku peo kava tugineda. Samas rõhutas ametnik, et maakondlike laulupidude pidamise tava pole põhjust surnuks kuulutada, sest 2014. aasta kevadel on sel kultuurisündmuste kalendris taas kindel koht.

Seda hirmu, et koorid tänavu esinemiskogemuseta jäävad, Kundla arvates pole, sest erisuguseid laulupäevi on oodata nii Viljandimaal kui mujal Eestis. Näiteks peetakse kevadel Suure-Jaanis üleriigilist mudilaskooride festivali, aga ka Põhja-Viljandimaa segakooride kokkusaamist. Samuti on maakonna segakoorid oodatud ühiselt laulma Karksi valla kultuurikeskusesse.

Mullusel laulupeol kunstilise juhi vastutust kandnud Pille Kähriku meelest on tänavune paus mitmes mõttes loogiline. Tema sõnul on pidude eestvedajad juba mõnda aega kurtnud, et osa koorijuhte on väsinud ega suuda lauljaid positiivses mõttes sütitada. «Kunstilise juhina oli mul väga kurb näha, et mõned pole peoks täie pühendumusega valmistunud. Kui ikka märkimisväärne hulk lauljaid ei suvatse proovist osa võtta, on see hoiatav märk,» arutles ta.

Lapsevanemate kriitika

Muu hulgas tõi Pille Kährik mulluse kogemuse negatiivse küljena välja paari mudilaskoori poiste ja tüdrukute vanemate avaliku kriitika, nagu oleks nende lapsed pidanud vihmasel peopäeval tundide kaupa tühja kõhtu ja külma kannatama. «Tagantjärele ajalehte lugedes jäi mulje, justkui oleks me lapsi pahatahtlikult kiusanud. No mis me siis kiusame — jätame nad rahule!»

Kokkuvõttes avaldas Kährik nagu Kundlagi veendumust, et kõiki Viljandimaa omavalitsusi ühendavaid laulupidusid on siiski vaja, sest kodus isekeskis lauldes ei teki maakonna tunnetust. Küll aga on parema tulemuse saavutamiseks Kähriku hinnangul tarvis, et koorijuhid ja lauljad end uuesti häälestaksid ning suudaksid ka vallavanemad ja linnapead panna rahvakultuuri rohkem tähtsustama.

«See, et me lauluväljakule uue ilusa näo pähe teeme, on vaieldamatult vajalik ja tore, aga ka juhtimises on tarvis leigest suhtumisest lahti saada,» sõnas ta.

ARVAMUS

PILLE KÄHRIK,
mulluse laulupeo kunstiline juht

Pole põhjust salata, et maakonna laulupidude korraldamine on juba mõnda aega olnud paras valu ja vaev. Need, kes on seda korra vedanud, ei rutta ummisjalu sama asja uuesti ette võtma.

Et tulemus saaks maakonna vääriline, on vaja kõigi osalejate maksimaalset pühendumist, kuid kahjuks on sellest viimastel aastatel aina enam vajaka jäänud. Loodetavasti annab paus traditsioonile uue hingamise.