Las rahvas valib presidendi

Priit Toobal Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

14. VEEBRUARIL andis riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kakskümmend üks liiget üle Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse vabariigi presidendi valimise korra muutmiseks. Keskerakonna ettepanek on anda presidendi valimise õigus parlamendi käest rahva kätte.

Debatt presidendi otsevalimise üle on aeg-ajalt ühiskonnas üles kerkinud ning tipnenud eelnõuga riigikogus, kuid seni pole suudetud i-le täppi panna ja valimiste korda muuta. 2001. aastal tegi president Lennart Meri sellesisulise algatuse ning sama initsiatiivi toetas 2006. aastal parlamendi ees peetud kõnes Arnold Rüütel.

Märkimisväärsed on kunagise justiitsministri Märt Raski sõnad: «Ainult nõrgad erakonnad, kellel puudub rahva usaldus, pooldavad riigipea valimist parlamendis.»

Mõnevõrra keerulisem on lugu praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, kes 1999. aastal oli otsevalimiste pooldaja, kuid kes 2011. aastal presidendivalimiste eel kinnitas, et see on halb idee. Eks see ole seotud ka riigipea usaldusega rahva silmis. Erinevalt Merist ja Rüütlist ei ole Ilvesel suure osa rahva usaldust ega toetust.

Riigipea otsevalimiste idees pole ju midagi revolutsioonilist, säärast süsteemi võib leida nii Euroopa riikidest kui mujalt maailmast. 13 seda rakendavast Euroopa Liidu liikmesriigist võttis otsevalimised viimati kasutusele Tšehhi Vabariik, kus käesoleva aasta veebruaris tegi presidendi kohta esimest korda otsuse rahvas.

Eestis leidis see mõte üsna suurt kõlapinda ja poolehoidu ka rahvakogus ettepanekute tegemise etapis, samuti kuulub ideele avaliku arvamuse küsitluste järgi kodanike valdava enamiku toetus.

Keskerakonna fraktsioon leiab, et presidendi otsevalimine vastab ühiskonna ootustele ning lähendab rahvast riigile, andes lisavõimaluse osaleda nii olulise otsuse langetamisel.

Tehniliselt näeb meie eelnõu ette, et kandidaadi ülesseadmise õigus on erakonnal või vähemalt 10 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul. Presidendiks valituks tunnistatakse kandidaat, kellele on antud üle poole valimistest osavõtnute häältest. Selline täisenamuse süsteemi kasutamine on presidendi otsevalimiste puhul valdav.

Otsevalimiste kritiseerijad väidavad tihti, et niisugused valimised tähendavad vajadust vähendada parlamendi rolli ning anda rohkem võimu riigipea kätte, sest muidu pole seda mandaati võimalik realiseerida. Ma ei saa sellega aga kuidagi nõustuda, sest minu hinnangul peab president täitma eelkõige poliitilise tasakaalustaja ja ühendaja rolli.

Olles rahva mandaadist tulenevalt sõltumatu, on presidendil võimalik riigikogu ja valitsust nii-öelda ohjes hoida ning eelkõige blokeerida praak- ja populismiseadused. Meenutades näiteks soolise võrdõiguslikkuse seadusega suurendatud Tallinna linnavolikogu koosseisu, monopolide ohjeldamise seadust või koduomanike maamaksust vabastamise seadust, on selge, et sellist kontrolli on parlamendi koalitsioonile hädasti vaja.

Samuti ei tasuks alahinnata presidendi positsiooni emotsionaalset rolli eesti rahva teadvuses. Seda enam peaks andma võimaluse riigipead otse valida.

Keskerakond on mitmes riigikogu koosseisus algatanud põhiseaduse muutmise presidendi valimiskorra reguleerimiseks. Eesmärgiks on alati olnud Eesti Vabariigi kodanikule täiendava kõrgeima riigivõimu teostamise võimaluse loomine.

Kõigile neile algatustele on järgnenud veel hulk algatusi, kuid seni ei ole seadusandja pidanud vajalikuks lasta rahval endale ise presidenti valida. Leiame, et ajal, mil võimulolijad on rahvast märkimisväärselt kaugenenud, tuleb presidendi otsevalimine seadustada. Keskerakond usub sellist eelnõu algatades Eesti rahva tarkusesse valida vääriline riigipea ning soovib, et riigikogu loovutaks selle õiguse rahvale.