/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
/nginx/o/2008/10/10/82097t1hddf9.jpg)
Kui Leviehituse juht Indrek Saar ja Viljandi linnapea Kalle Jents eelmise suve lõpul notariaalsele lepingule allkirjad andsid, ohkasid paljud kergendatult: lõpuks ometi saab läbi lõputuna tundunud tants veekeskuse ümber. Olid ju linnajuhid ning ettevõtjad varem korduvalt selle asutuse kerkimist linlastele lubanud ning seejärel oma sõnad ühel või teisel põhjusel tagasi võtnud.
Ometi tuleb nüüd, mil ehitusplats on järve ääres ette valmistatud ning sealt endise rannarestorani varemed lammutatud, taas tõdeda, et midagi kindlat pole. Majanduskriis on surunud linna partneriks valitud Leviehituse pankroti äärele, mistõttu lepingu täitmine on muutunud enam kui kahtlaseks.
Teisisõnu: linn jäi taas hiljaks! Mäletatavasti pani Malle Vahtra linnapeaks oleku ajal turuplatsi kõrvale kavandatud veekeskuse ehitusele põntsu majandustõus, mis ehitushinnad ootamatult kiiresti lakke kruvis. Nüüd on pendel liikunud teise äärmusesse ega lase seni edukalt tegutsenud ehitusettevõtetel võlgugi tasuda, saati siis uute riskantsete ettevõtmiste kallale asuda.
«Sakala» ei usu, et linnavalitsusel ja Leviehitusel õnnestub lepingut seaduse raamidesse jäädes nii palju kõpitseda, et see firmale jõukohaseks osutuks. Kui seda siiski teha üritatakse, on enam kui kindel, et mullusel konkursil teiseks jäänud osaühing Akriptor ei jäta seda vaidlustamata.
Isegi kui Akriptori sildi alla koondunud ettevõtjatel pole enam erilist huvi kesklinna veekeskust teha, on neil piisavalt põhjust jalgu trampida — ennekõike seepärast, et Leviehituse saneerimise kaudu võib mitu siinset firmat ilma jääda summadest, mis liidetuna küündivad kuue miljoni kroonini. Seda Leviehitusele ei andestata.
Niisiis pole võimatu, et linn peab korraldama uue konkursi. Paraku pole teada, kas seegi parema tulemuse annaks.