/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
/nginx/o/2009/04/30/171134t1h8cfb.jpg)
Homme möödub viis aastat päevast, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga. See päev ei olnud tähtis üksnes Eestile - liitus ju samal ajal ühendusega veel üheksa riiki, mis tähistas Euroopa taasühendamist pärast külmast sõjast tingitud aastakümnetepikkust eraldatust.
Nüüd, viis aastat hiljem, on põhjust küsida, milline on olnud ajaloolise laienemise mõju. Mida on sellest võitnud Eesti ja mida Euroopa Liit?
Nagu ilmneb Euroopa Komisjoni uuringust, tõi laienemine kasu kõikidele liikmesriikidele, nii uutele kui vanadele. Uutes tõusis elatustase, vanadel avanesid uued ekspordi- ja investeerimisvõimalused.
Euroopa Liit suurim ühtne majanduspiirkond: see annab rohkem kui 30 protsenti maailma sisemajanduse kogutoodangust ja enam kui 17 protsenti kaubandusest. Tänu sellele etendab ühendus maailma majanduspoliitika kujundamises väga tähtsat rolli.
Euroopa Liit ei tähenda aga üksnes majandust. Tal on üha rohkem kaalu maailmapoliitikas ning mõjujõudu niisuguste ülemaailmsete probleemide lahendamisel nagu kliimamuutused või majanduskriis. Tähtis on ka asjaolu, et liikmesriikide arvu kasvades laienes Euroopa julgeolekuala.
Euroopa Liiduga ühinemise eeltingimus on demokraatlik riigikorraldus. Agressiivsetel riikidel ei ole sellesse asja. Eesti pooldab liidu laienemist ka tulevikus just sel põhjusel, et turvaline ala meie ümber oleks võimalikult suur.
Eesti on tänu Euroopa Liidule palju võitnud. Nii mõnedki liitumiseelsed hirmud või pessimistlikud ennustused, millest üks tõsisemaid oli otsustamisõiguse ja riikliku suveräänsuse kaotamine, tunduvad tagantjärele naeruväärsed.
Kuigi liikmeksolekut pelgalt kasude ja kahjude vahekorra alusel mõõta on veidi kohatu, pole põhjust statistikat
eirata. Fakt on, et eestimaalase keskmine brutopalk on liitumiseelse ajaga võrreldes peaaegu kahekordistunud. Rahandusministeeriumi andmetel oli keskmine brutopalk 2004. aasta esimeses kvartalis 6748 ja 2008. aasta viimases kvartalis 13 117 krooni kuus.
Ka tööpuudus vähenes. Kui liitumise aastal oli töötuse määr Eestis 9,7 protsenti, siis 2007. aastaks langes see 4,7 protsendile. Asjaolu, et nüüdseks on see näitaja halvenenud, on tingitud ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist, mis olnuks meile märksa tõsisemate tagajärgedega, kui me ei kuuluks Euroopa Liitu.
Eesti majandust on aidanud tunduvalt elavdada Euroopa Liidu toetused ja neid pole olnud vähe. Aastatel 2004-2006 eraldati Eestile 12,7 miljardit krooni, perioodiks 2007-2013 nähakse tõukefondidest ette 53,3 miljardit krooni ning lisaks veel 21,4 miljardit krooni maaelu ja kalanduse tarbeks.
Raha, mida makstakse
Euroopa Liidu eelarvest liikmesriikide arenguerinevuste vähendamiseks, on aidanud suurendada Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud teha hulgaliselt riigile vajalikke investeeringuid.
Põllumajandusministeeriumi kinnitusel on Euroopa Liidu maaelu arengu toetused ja otsetoetused kasvatanud põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekuid ning soodustanud keskkonna säästvat kasutamist.
Euroopa Liit avas Eesti kodanikele rohkesti uusi võimalusi, mis puudutavad esmajoones reisimist, töötamist, õppimist ja elamist teistes ühenduse liikmesriikides. Viis aastat pärast ühinemist pole ime, kui neid vabadusi peetakse iseenesestmõistetavaks ega osata liikmeksolekuga enam seostada.
27 liikmesriigiga Euroopa Liit on kahtlemata tugevam kui kunagi varem. Õnneks on see nii, sest meie ees seisab mitu suurt ülesannet. Esiteks peame välja tulema majanduskriisist. Teiseks on tarvis luua ühtne energiaturg.
On Eesti huvides, et nende ülesannete lahendamisel astub Euroopa ühte jalga ning seab ühishuvid esiplaanile riigisisestest kaalutlustest.
Eesti aga peab saavutama veel ühe ambitsioonika eesmärgi, mis tegelikult on viimane samm meie Euroopa Liiduga lõimumise protsessis. See on euro kasutuselevõtt.
Euroopa ühisraha kindlustab usaldust Eesti majanduse vastu ning julgustab nii kodu- kui välisinvestoreid, kes devalveerimiskõlakatest heidutatuna oma rahakoti kinni hoiavad. Uued investeeringud annaksid meie majandusele uue hoo.
Nõnda suurendab euro Eesti majanduskasvu ja tööhõivet kõige kindlamini. Seetõttu on valitsus seadnud eurole ülemineku üheks olulisemaks eesmärgiks.
Liitumistähtpäeva puhul väärib rõhutamist, et eestimaalased tunnevad Euroopa Liidu vastu tugevat poolehoidu - see on teiste liikmesriikidega võrreldes rekordiliselt suur. Aina kasvanud toetus Eesti liikmeksolekule näib osutavat, et lõhe Euroopa Liidu ja tema kodanike vahel ei ole nii lai, kui mõnikord väidetakse.
Tuleb loota, et toetus peegeldab ka inimeste teadlikkust Euroopa Liidust, tema väärtustest ja toimimisest, samuti teadmist kodanike võimalustest ise Euroopa Liidu tulevikku kujundada. Sestap on kohane kirjutis lõpetada üleskutsega osaleda 7. juunil Euroopa Parlamendi valimistel, mis on ju tavainimesele kõige kindlam viis Euroopa asjades kaasa rääkida.