Viljandi politseijuhi hinnangul kasvavad avalikes kohtades puhkevad kaklused enamasti välja omavahelisest arveteklaarimisest ning seepärast ei esita osalejad korrakaitsjatele avaldust.
Parklalööming jääb asjaosaliste endi teada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeva õhtul kell kümme jäi Viljandi Uku keskusest väljuvatele tudengitele silma bussijaama parklas käiv verine arveteõiendamine. Üliõpilase Mihkel Kallaste sõnul seisid pealtvaatajad ringis ning nende keskel kakles mitu meest. Püsti olles löödi üksteist rusikatega ning kui keegi maha kukkus, kolgiti teda jalgadega. «Seal oli tõsine testosterooni mahalaadimine,» kirjeldas ta olukorda.
Tudengitega kaasas olnud Norra külalistudengid olid nähtust üllatunud. «See oli väga brutaalne: seal peksti peksmise pärast, mitte selleks, et midagi lahendada,» leidis Kallaste.
Lisaks tudengitele möödus kaklejatest veel palju inimesi, kuid teadet sellest juhtumist politseisse ei jõudnudki.
Anttila-esisele parklale suunatud politseikaamera, mis peaks seal sündivast jaoskonda pilti näitama, on juba pool aastat Hiinas remondis.
«Ikka lähevad asjad katki,» nentis Viljandi politseijaoskonna juht Alvar Pähkel. Ta toonitas, et kaameratest on kuritegude avastamisel ja lahendamisel siiski palju abi olnud.
«Harva juhtub, et politsei kohale jõudmise ajal kaklus veel kestab,» ütles Pähkel. «Kutsutakse küll välja, kuid patrulli saabumise ajaks on olukord rahunenud.»
Nädalavahetuste normiks on kujunenud paar kakluse väljakutset öö kohta.
«Põhilised väljakutsed tulevad kõrtside juurde ning parklatesse,» lausus Pähkel. Parklatest on populaarsed just bussijaamaesine ning maavalitsuse plats.
Turvamehed ja noored
Päevasel ajal bussijaamas ning muudes kohtades korda valvava aktsiaseltsi Securitas Viljandi osakonna juhataja Ülo Kesanurme sõnutsi ei ole päeval kaklejatega tegemist, küll aga tuleb bussijaamast alatasa minema kihutada olesklevaid ja räuskavaid noori ning eluheidikuid.
«Kui noored seal räuskavad, pole maalt tulevatel inimestel kuhugi minna,» rääkis Kesanurm. «Seal, kus on noored, on alati probleeme.» Ta lisas, et olukord on kümne aasta taguse ajaga võrreldes veidi paremaks läinud.
Niisama peksa ei saa
Kui kaklus on läbi ning keegi isegi ei tunne, et teda on riivatud või talle asjata haiget tehtud, pole võimalik ka kraaklejaid karistada. «See ei ole tegelikult normaalne, et vehivad rusikatega ning pääsevad lihtsalt minema,» tõdes Alvar Pähkel.
Tema sõnul asjaosalised tavaliselt teavad, mispärast keegi peksukotiks sattus. «Põhjuseks on tavaliselt võlgu olemine, nügimine või tõukamine,» lausus Pähkel. «Tõenäosus, et inimene välja minnes niisama peksa saab, on väga väike. Ka suuri kaklusi on Viljandis haruharva.»
Pähkel ei osanud arvata, kui palju on selliseid lööminguid, millest politsei ei kuule. Politseijuht toonitas, et inimesed peaksid sellistest juhtumitest kindlasti teatama, et politsei saaks olukorra fikseerida ning kurjategijad ei pääseks karistuseta.