/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/01/02/1508816t1h5603.jpg)
Maanteeamet ei toeta riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekut leevendada raskeveokite täismassipiiranguid, sest uuringute põhjal ei ole enne teedesse ja sildadesse vajalike investeeringute tegemist võimalik praegusest raskemaid sõidukeid vabalt teedele lubada.
«Maanteeameti seisukoht on, et kehtiv tegeliku massi piirang 44 tonni on asjakohane,» märkis maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe.
«Kui tehakse poliitiline otsus ja lahendatakse sihtfinantseerimine, on mõistlik alustada põhimaanteede ebapiisava kandevõimega lõikude tugevdamisest, et luua ühendused suuremate teede ja sadamatega,» lausus ta. «Näiteks puiduvedajatele oleks sellest minimaalne kasu, sest puiduveo alguspunktid on üldjuhul ebapiisava kandevõimega väiksemate maanteede ääres, kus tegelike masside piiranguid ei ole võimalik leevendada.»
Maanteeameti ettepanekul muudeti talviste vedude korraldamise määrust ning nüüd on teatud tingimuste puhul võimalik teha vedusid autorongidega, mille tegelik mass ulatub 52 tonnini. Niisuguseid vedusid tohib aga teha juhul, kui tee muldkeha on läbi külmunud vähemalt poole meetri paksuselt ning sildade, viaduktide ja truupide kandevõime veoteel on vähemalt 52 tonni ning autorongid vastavad muudele tehnilistele nõuetele.
Esialgne kalkulatsioon
Rain Hallimäe sõnul tunnustab maanteeamet keskkonnakomisjoni soovi suurendada raskeveoste nõuete leevendamisega majanduse efektiivsust ja konkurentsivõimet, kuid leiab, et komisjoni ettepanekutes on ka vajakajäämisi.
«Tervikuna vaadates on keskkonnakomisjoni soovitused ju mõistetavad, kuid alustama peab olemasolevate nõrkade teekatete ja sildade tugevdamise programmi koostamisest ja selle rakendamisest,» rääkis ta. «Kui selline eesmärk püstitatakse, tagatakse programmi pikaajaline finantseerimine ja see toimub oma loogilist rada pidi.»
Kindlasti ei ole Hallimäe sõnul õige hakata raha otsima alles pärast plaanide tegemist.
«Tehtud uuringutes on toodud välja investeerimisvajadus teede ja sildade tugevdamiseks, juhul kui kehtima hakkaks aastaringne täismassi piirang 52 tonni vabalt kõigile soovijatele. Selleks on vaja 766 miljonit eurot,» nentis Hallimäe. «Samas pole selge, millist lubatud massi soovitakse pikemas perspektiivis. Kas 52 või 60 tonni või veel suuremat? Seega on selgusetu, milliseid koormusi silmas pidades on tarvis teid ja sildu edaspidi projekteerida ja ehitada.»
Hallimäe lisas, et maanteeametil tuleb arvestada kõikide liiklejate huve, tegemata ühele või teisele vedajate või huvigrupile eelistusi, ning vastutada riigile kuuluvate maanteede säilimise eest.
«Riigikogu keskkonnakomisjoni raporti ettepanekute kiire rakendamise korral saaksid rahuldatud üht liiki vedajate huvid ning kõik see toimuks teiste teekasutajate arvel,» tõdes ta.
Hallimäe sõnul on alust arvata, et veokite täismassipiirangute leevendamise mõju maanteede seisukorrale on negatiivne. Kohe lähiaastatel on tagajärjed silmaga näha väikesematel ja nõrgema kandevõimega teedel, kus liigub palju raskeid veokeid. «Suurematel teedel hakkab märgatav negatiivne mõju avalduma kolme kuni viie aasta pärast eelkõige roobaste ja muude kahjustuste näol, mis kõik vajavad riigieelarvest lisaraha.»
Riigikogu raport
Riigikogu keskkonnakomisjon kiitis detsembris heaks raporti, mille ühe ettepaneku kohaselt võiks aasta ringi teedele lubada kuue ja enama teljega paarisvelgedega autode kuni 52-tonnised veod, kuid ohtlikud marsruudid tuleks 2013. aasta jooksul sulgeda.
Keskkonnakomisjoni ettepanekul võiks kaaluda seitsme ja enama teljega paarisvelgedega autode puhul maanteeameti loal teatud marsruutidel ja läbikülmunud maapinna korral kuni 60-tonniste vedude lubamist alates 2014. aastast. Nende tingimuste kehtestamiseks tuleks komisjoni ettepaneku kohaselt koostada ja realiseerida teede ja sildade investeerimisprogramm aastateks 2014—2020.