Rohkem kui pooled üleriigilisele küsitlusele vastanud Viljandimaa õpilased ütlesid, et neid on kiusatud, ning ka politsei saab koolivägivallast järjest rohkem teateid.
Noored õppisid kaklejaid lahutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just need faktid tulid ilmsiks eile Viljandimaa noortekogu korraldatud foorumil «Julge olla noor!», millel sadakond noort arutles koolivägivalla olemuse ja selle ennetamise võimaluste üle.
Foorumi avanud Viljandi maavanem Kalle Küttis toonitas, et koolivägivalla näol on tegu mitmetahulise probleemiga, mille lahendamist raskendab ühiskonnas ühtsete tõdede puudumine.
Küttise väitel pole õpi- ja käitumisraskustega laste hulk koolis varasemast suurem, küll aga on muutunud hariduse taustsüsteem. Erinevalt neljakümne aasta tagusest ajast pole koolis halvasti toime tulevatel noortel tööturul kohta ning nendega tegelemine on jäetud kooli õlule, kes peab samuti õppima muutunud oludes toimima.
Mittetulundusühingu Rahvaliidu noored esimees Monika Kuzmina andis ülevaate projekti «Hooliv kool» küsitlusest Viljandi koolides. 60 protsenti vastanutest väitis, et neid on koolis kiusatud, samas pidas 67 potsenti noortest oma kooli turvaliseks.
«See näitab, et kohati ollakse koolikiusamisega nii harjunud, et seda peetakse normaalseks,» lausus Kuzmina.
Kiusamise ohvriks satuvad kõige sagedamini uued õpilased. Kuzmina sõnul tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas uustulnuk koolis kohaneb.
Eesti infotehnoloogia kolledži lektor Kalev Pihl kõneles küberkiusamisest, mis on eriti ohtlik. Kiusajad saavad jääda anonüümseks ning et nad ei näe ohvri vahetut reaktsiooni, ei tunneta nad ka oma teo mõju.
Pihli sõnul saavad koolis alanud konfliktid lapse kodus kätte nii pea, kui ta arvuti lahti teeb. Nii kaob kiusataval viimane turvaline pelgupaik. Lahenduseks soovitas ta noortele: «Kui teid kuskil veebikeskkonnas kiusatakse, lahkuge sealt kas või ajutiselt, proovige kiusaja blokeerida ning jagage oma muret mõne lähedase inimesega!»
Põhja politseiprefektuuri konstaabel Kristel-Liis Kaunismaa tõi välja andmed politseisse jõudnud koolivägivalla juhtumitest, mida mullu oli 189.