ALAEALISTE PALKAMISEL on sageli takistuseks kehtivad õigusaktid. Piiravad sätted on küll mõeldud töösuhtes olevaid alaealisi kaitsma, kuid efektiivset kaitset on võimalik tagada ka nende võimalusi piiramata.
Alaealised vajavad tööturul osalemiseks paremaid võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alaealised vajavad tööturul osalemiseks paremaid võimalusi
ALAEALISTE PALKAMISEL on sageli takistuseks kehtivad õigusaktid. Piiravad sätted on küll mõeldud töösuhtes olevaid alaealisi kaitsma, kuid efektiivset kaitset on võimalik tagada ka nende võimalusi piiramata.
Alaealiste töötamist reguleerivad sätted on püsinud sisuliste muutusteta viimased 15 aastat, kuid selle aja jooksul on töömaailm läbi teinud suure arengu. Noored on üha aktiivsemad ja teadlikumad ning soovivad tööelu varem alustada.
Maksu- ja tolliameti andmetel töötas 2015. aasta jooksul kuus protsenti 12–14-aastastest ja veerand 15–17-aastastest noortest. Sealjuures töötas 15-aastastest aasta jooksul 18, 16-aastastest 23 ja 17-aastastest juba 33 protsenti. Töötada soovijaid oleks tõenäoliselt rohkemgi, sest 15–24-aastaste töötuse määr oli mullu 13,1 protsenti, mis on üldisest töötuse määrast (6,2 protsenti) kaks korda kõrgem.
Noores eas saadud töökogemus tuleb kasuks hilisemal töö otsimisel ja annab parema ettekujutuse sellest, millist tööd soovitakse tulevikus teha. Veelgi enam, noore töökogemus annab ka tulevasele tööandjale kindluse, et too saab hakkama.
SOTSIAALMINISTEERIUM on koostanud töölepingu seaduse muutmiseks eelnõu, mille alusel saaksid noored rohkem töötamisvõimalusi. Plaanis on kaotada alaealistele lubatud tööde nimekiri ning 13- ja 14-aastaste töölevõtmiseks poleks enam vaja taotleda tööinspektsiooni luba.
Seni on alaealised võinud teha ainult nimekirjas sisalduvaid töid, näiteks kergemaid põllumajandustöid või abitöid toitlustus- või majutusasutustes. Selline nimekiri piirab aga märkimisväärselt alaealiste töötamist, sest kõiki sobivaid töid on keeruline üles lugeda. Kehtima jääb töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri töödest, mis on alaealistele keelatud.
Koolikohustuseta 15–17-aastaste noorte tööaeg saab plaanide kohaselt võrdseks täisealiste töötajate tööajaga. Koolikohustuslikel alaealistel oleks edaspidi lubatud koolivaheajal pikemalt töötada, kuid mitte üle poole koolivaheaja kestusest.
Statistika näitab, et alaealised töötavad rohkem suvel. See on ka arusaadav, sest suvel õppetööd ei toimu. Tööandjad on sellega arvestanud ja pakuvad noortele tööd just suvevaheajal, kuid tööaja piirangud muudavad nende töölevõtmise keerukaks. Muudatused tööajas suurendavad alaealiste töökorralduse paindlikkust ning see omakorda suurendab tööandjate valmisolekut neid palgata.
ENDISELT TULEB erilist tähelepanu pöörata alaealiste heaolule ja tervise kaitsele. Alaealistele on keelatud tööd, mille käigus puututakse kokku tervist kahjustavate ohuteguritega. Koolikohustuslike alaealiste esmane kohustus on koolis käimine, mistõttu on neile kavas seada lisapiirangud: õppeveerandi kestel on lubatud lühem tööaeg ning nagu juba enne öeldud, keelatud oleks töötada üle poole koolivaheaja kestusest. Sellega tagatakse alaealistele võimalus end uueks kooliaastaks välja puhata.
Lisaks antakse eelnõuga tööinspektsioonile õigus töö tegemiseks sõlmitud lepingu sisu järgi otsustada, kas tegemist on töölepinguga või mitte. Kuigi muudatus puudutab kõiki töötajaid, on see väga oluline just alaealiste puhul.
2015. aasta jooksul töötas muu võlaõigusliku lepingu alusel 58 protsenti 7–11-aastastest, 38 protsenti 12–14-aastastest ja 32 protsenti 15–17-aastastest tööd teinud alaealistest. Kõigist Eesti töötajatest töötas 2015. aasta jooksul võlaõigusliku lepingu alusel 14 protsenti. See näitab, et niisugused lepingud on palju enam kasutusel just alaealiste puhul.
Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötades ei ole töötajatel õigust tööõiguslikele garantiidele (näiteks hüvitised töölepingu lõppemise korral) ning tööandjal puudub kohustus tagada töösuhet reguleerivatest seadustest tulenevaid nõudeid (näiteks tööaja piirangud, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded). Nii on tööinspektsiooni pädevuse suurendamine vajalik kõigile töötajatele efektiivsema kaitse tagamiseks.
(Artikkel pärineb sotsiaalministeeriumi blogist.)