Juhtkiri. Suitsuvaba ukseesine

Foto: Sakala

Kui mõelda sellele, milline suhtumine valitses Eestis avalikus kohas suitsetamisse veel kümmekond aastat tagasi, on see praegusega võrreldes nagu öö ja päev. Juba ammu ei tule kellelgi pähe toitlustusasutuses või ööklubis sigaretti läita ning sageli tõusevad suitsetajad oma harjumusele järele andmiseks isegi välikohvikutes püsti ning nihkuvad delikaatselt mõne meetri jagu piirdeaiast eemale. Ka bussiootekojad on tubakalehast priid.

Hoolimata tõigast, et seadused on lühikese aja vältel märgatavalt karmistunud, on muudatuste vastu protestijaid olnud minimaalselt. Pigem näib, et ka suitsetajad ise kiidavad tehtule takka ja mõistavad.

Seda arvestades oleks ilmselt mõistmist oodata ka niisugusele seaduseparandusele, mis sätestaks avalike asutuste, eeskätt kaubanduskeskuste sissekäikude ees teatava ala, kus pole lubatud sigaretti läita. Kohtades, kust inimesed igas tunnis kümnete või sadade kaupa läbi voorivad, võiks puhast õhku väärtustada küll.