Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, et piirata kilekottide tarbimist Eestis.
Ministeerium valmistub piirama kilekottide tarbimist
25. august 2016, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek selgitas, et kilekottide eluiga on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad need loodusesse sattudes palju pahandust. Sestap on kilekottide tarbimise vähendamine ette võetud kogu Euroopa Liidus ning Eestis on kokku pandud meetmete pakett, kuidas meilgi poeskäimist keskkonnasõbralikumaks muuta.
Euroopa Liidu ja nõukogu direktiiv, mis pakendiseadusega Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas.
Mullu korraldatud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti ja neist 160 on eriti õhukesed plastkandekotid, nagu näiteks kauplustes köögiviljade pakendamiseks.
Eelnõu kohaselt ei tohi alates 1. juulist 2017 kassades olla tasuta kättesaadavad eriti õhukesed plastkandekotid ja 1. jaanuarist 2018 võib eriti õhukesi plastkandekotte kasutada üksnes toiduhügieeni tagamiseks ning lahtise kauba esmaseks pakendamiseks. Samuti lisatakse seadusesse nõue, et kauplejad peavad tarbijale pakkuma kilekottidele alternatiivseid võimalusi.
Eelnõu kohaselt saab keskkonnaminister määrata õhukestele plastkandekottidele väikseima hinna vahemikus 30 eurosendist ühe euroni. Müügikohas ei tohi õhukese plastkandekoti hind olla väiksem ministri määrusega kehtestatust. Seaduse jõustudes rakendub miinimumhind 1. jaanuarist 2019.
«Kilekottidele väikseima hinna kehtestamine ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise piiramine kindlasti pöörab elanikkonna tähelepanu nende keskkonnaohtlikkusele ja loodetavasti mõjutab ka nende kasutamise otsuseid,» kõneles Peeter Eek.
Samuti lisatakse seadusesse soovitus vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müümist, sest tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult, vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma.
Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus.