/nginx/o/2023/02/03/15118384t1h1ed5.jpg)
KULTUURIMINISTEERIUM ei ole nõus Sakalas neljapäeval, 4. augustil ilmunud Viljandi muuseumi sihtasutuse moodustamist käsitlevas artiklis kõlanud väidetega, nagu ei arvestaks koostatud dokumendid Viljandi linna soove (vaata artiklit «Veetorn teeb linnast muuseumi omaniku» – toimetus).
Kultuuriministeerium koostas eelmise aasta lõpus läbirääkimistel kokkulepitu kinnitamiseks ühiste kavatsuste protokolli, sest sihtasutuse asutamisdokumentides üldjuhul ei fikseerita järgmiste aastate konkreetseid tegevusi.
Kultuuriminister Indrek Saare allkirjastatud protokoll saadeti eelmise aasta 30. detsembril Viljandi linnavalitsusele. Muu hulgas on ühiste kavatsuste protokollis kirjas, et pooled teevad kõik endast sõltuva, et viia sihtasutuse hoone 2017. aasta jooksul üle kaugküttele, soojustada hoidlaruumid ning võtta edaspidi kasutusele hoone keldrid. Ühiselt on kokku lepitud seegi, et 2018. aasta jooksul lõpetatakse Hüpassaares asuva Mart Saare majamuuseumi sisetööd ning pooled on huvitatud koostööst Viljandi ordulinnuse ajaloo ja lossimägede pärandi tutvustamisel ja hoidmisel.
EELARVEST. MINISTEERIUM kavandab riigieelarvest sihtasutusele tegevustoetust seni, kuni sihtasutus kasutab sõlmitava halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu ning sihtasutus vastab tegevustoetuse saamise tingimustele, mis tulenevad seadusest. Pooled on teadlikud muu hulgas sellestki, et kultuuriministeerium toetab Euroopa Liidu tõukefondidest toetust saavaid projekte omafinantseeringu mahus, kui riigieelarve seda võimaldab. Viljandi linn aga toetab võimaluse korral sihtasutuse tegevust ühekordsete toetustega.
Tasub silmas pidada, et riik on juba käesoleval aastal muuseumile eraldanud 15 000 eurot energiaauditi tegemiseks, mille alusel saaks hakata planeerima muuseumihoone soojustamise ja kaugküttele üleminemise investeeringu suurust.
Tuleb mõista, et ministeerium ei saa anda lõplikke garantiisid järgmiste aastate eelarvete kohta, sest riigieelarve võtab vastu riigikogu. Kultuuritöötajate palgatõus, mis on kahtlemata oluline, puudutab aga kogu valdkonda, mitte iga üksikut asutust eraldi. Mõistagi seisab ministeerium ka edaspidi selle eest, et kultuuritöötajate palgatõus oleks järgmistel aastatel prioriteetne.
KUIGI VILJANDI LINN ei ole protokolli seni allkirjastanud, peab kultuuriministeerium kokkulepetest kinni – nii nagu ta on seda teinud näiteks Viljandi staadioni renoveerimise rahastamise puhul.
Juulis Viljandi linnale saadetud kiri asutamisdokumentidega oli loogiline samm senistele, peaaegu kahe aasta jooksul peetud läbirääkimistele. See kiri ei ole tühistanud eelmise aasta lõpus saadetud ühiste kavatsuste protokolli, milles kultuuriministeerium, vastupidi, kinnitab kirjalikult kokkulepitud tegevusi.