Tasa sõuad, kaugele jõuad

Rasmus Kattai Foto: Erakogu

HILJUTI AVALDAS Eurostat (Euroopa Komisjoni statistikaamet – toimetus) värsked andmed Euroopa Liidu riikide sissetulekutaseme kohta ja need võimaldavad vaadelda Eesti edusamme rikkamatele riikidele järelejõudmisel. Näitajaid, mille alusel riike omavahel võrrelda, on mitu, aga peaasjalikult kõrvutatakse sisemajanduse kogutoodangut või elanike tarbimist. Seejuures on toodangut ja tarbimiskulutusi võimalik vaadelda eurodes nii vahetu väärtusena kui  riigi hinnatasemega korrigeeritult. Ei saa öelda, et üks mõõdik on parem kui teine, sest nende abil saab olukorda tõlgendada eri nurkade alt.

Hinnataseme erinevusi arvesse võttes oli Eesti kogutoodang inimese kohta eelmisel aastal 74 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, see tähendab väiksem kui aasta või kaks tagasi. See ei ole üllatav, sest viimasel paaril aastal on Eesti majanduskasv olnud vilets, kehvem kui ülejäänud Euroopas. Siiski tuleb rõhutada, et majandusarengu puhul loevad kasvu kestus ja püsivus, ühe või paari aasta sisse jäävaid muutusi ei maksa üle tähtsustada.

Eelmiste aastate majanduskasvu takistasid mitu meist sõltumatut asjaolu, nende hulgas Venemaa sanktsioonid, rubla nõrkus, nafta hinna langus, transiitvedude Eestist ümbersuunamine ja Soome heitlus majanduse uuesti jaluleseadmisel. Neil põhjustel aeglustunud majanduskasv ei tähenda, et Eesti oleks rikkamaks saamise kursilt kõrvale kaldunud.