Miks lindude küttimisest tolku pole

Marko Mägi Foto: Erakogu

KÕIK LINNALINNUD ammu teavad juba, et Viljandis on linnulaskmisluba... Sellist laulu võiks laulda nii mõnigi Viljandis pesitsev vares, sest lindude tõrjumine on jõudnud selleni, mida tavaliselt peetakse viimaseks abinõuks probleemsete liikide ohjeldamisel linnas. Küttimine linnas pole tavapärane praktika ja edulugusid selle meetodi tõhususe kohta leiab väga vähe. Isiklikult pole ma ei lugenud ega kuulnud ühestki, kuigi olen viimase kümne aasta jooksul linnalindude temaatikaga tegelnud ja lugenud erialast kirjandust kindlasti rohkem kui tavakodanik.

Vaadates linnalindude probleeme üle ilma, jääb silma odavate ja kiirete lahenduste puudumine. Ilmselt oleks kiireim lahendus linnast minema kolida – siis võib vist küll kindel olla, et vähemalt mingiks ajaks on linnud seljataha jäetud ja saab segamatult eluga edasi minna. Paljudele pole see siiski lahendus. Oleme harjunud mugavustega, mida linn meile pakub, olgu selleks kas kiirem asjaajamine, arstiabi, meelelahutus või poodide lähedus.

Seda silmas pidades ei maksa imestada, et ka linnud linna kolivad – eks neidki tõmba pakutavad mugavused. Tulemuseks on see, et linnud hakkavad mugavustega harjunud inimeste heaolu segama. Konfliktiks kujuneb olukord siis, kui inimene hakkab teadlikult lindude elukäiku mõjutama, sest see tähendab lindudele ebamugavusi.