Viljandi Paalalinna gümnaasiumi algklasside lastel on käesolevast õppeaastast võimalik kanda koolivormi, kuid teistes koolides pole see idee kasutust leidnud.
Koolivorm tekitab õpilastes suurema ühtsustunde
17. november 2009, 20:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakobsoni gümnaasiumis on ainsa koolivormi elemendina kasutusel müts, mida õpilased kannavad pidulikel üritustel. Halliste põhikoolis üritati üheksa aasta eest juurutada kommet, et õpilased kannaksid selle piirkonna mustritega kampsunit, kuid nüüdseks on sellest loobutud.
Paalalinna gümnaasiumis kaaluti direktor Aavo Palo sõnul koolivormi mõtet aastaid.
Direktori hinnangul tekitab koolivorm ühtsustunde ja väljaspool õppeasutust eristub õpilane paremini.
«Lapsevanemal on hommikul lihtne last riidesse panna: ei pea vaidlema, mis sobib ja mis mitte. Tähtis on ka hügieeni pool, sest laps vahetab koolivormi koju jõudes ikka ära,» rääkis Palo.
Õppejuhataja Griseldis Luist leidis, et ühesugune rõivastus ei anna põhjust narrimiseks. «Vanemad ostavad riideid eri kohtadest ja juba neljanda klassi lapsed kipuvad jälgima, kas need on turult või mujalt,» nentis ta.
Enne koolivormi kasutuselevõttu küsis Paalalinna kool lapsevanematelt, kas nad on koolivormi poolt ja mis värvitooni nad eelistaksid. Õppejuhataja sõnul oli vormiga nõus 78 protsenti ankeedi täitnutest.