Repliik: Loomad teel

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gert Kiiler
Gert Kiiler Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõni päev tagasi juhtus Viljandi lähedal liiklusõnnetus, mida seostatakse teel vedelnud kährikulaibaga.


Olgu õnnetuse täpsete asjaoludega kuidas on, kuid pisiloomade surnukehad on Eesti maanteedel tavaliseks saanud.



Sõitsin augustis Soomes autoga maha umbes 1200 kilomeetrit ja enamasti mitte kiirteedel, mida ääristavad loomade liikumist takistavad aiad. Liikluskoormuse poolest olid need täiesti võrreldavad Viljandist Tallinna, Tartu või Valka viivaga. Ometi nägin selle aja jooksul teel ainult ühte allaaetud looma ja seegi oli kass.



Tallinnast koju sõites kohtan loomalaipu kindlasti rohkem, kui on ühel käel sõrmi.



Milles siis asi? Soome peaks ju olema samasugune puutumatu loodusega maa kui Eesti, mitte nagu Saksamaa, kus üks karu riigi peale suudab paanikat külvata. Kas meil on siis tõesti nii palju rohkem loomi kui seal? Või on küsimus liikluskultuuris? Või koristatakse Soomes surnukehad teedelt lihtsalt kiiresti ära?



Igal juhul tundub erinevus kahe lähedase riigi vahel ebaloomulikult suur.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles