Tsirkusekaravan läheb edasi

Rannar Raba Foto: Elmo Riig / Sakala

PALJUDEL ON KOMBEKS rõhutada, et neid poliitika ei huvita ning nad ei kavatsegi valima minna, sest ei oska ühtki parteid teistele eelistada. Iseenesest pole sellest midagi hullu — inimeste huvid ja elutunnetus ongi ju väga erinevad. Omaette lugu on siis, kui ükskõiksete osa ületab teatud kriitilise piiri ja see seab kahtluse alla võimu legitiimsuse.

Praegune olukord on juba kangesti seda nägu: viimaste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on peaaegu pooled eestimaalased minetanud soovi sügisel valima minna.

Mina olen neisse, kes deklareerivad, et ei vali põhimõtteliselt mitte kedagi, aastaid suhtunud kerge põlgusega. Olen endale sisendanud, et hääle andmine on tõepoolest iga õige kodaniku kohus, sest selles väljenduvad lugupidamine oma riigi suhtes ja valmidus võtta enda kanda kas või kübeke vastutusest. Sestap olen täisealiseks saamisest peale oma sõna sekka öelnud eranditult kõigil valimistel, isegi siis, kui pole ideaalset valikut näinud.