Pruugitud auto ost on justkui loterii: võib leida endale pikaks ajaks väga hea neljarattalise sõbra, kuid ka võimalus äraaetud sõiduki omanikuks saada on üpris suur.
Neljarattalist kaaslast otsides ei maksa armuda esimesest pilgust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hullem on lugu autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul siis, kui enda teada ostetakse korralik ja hea auto, mille läbisõidumõõdik näitab mõistlikku numbrit ja ka muidu tundub kõik parimas korras olevat, kuid selgub, et läbisõit on tunduvalt väiksemaks võltsitud ja lisaüllatusena on auto teinud raske avarii, mille tagajärjed on kõrvaldatud vaid väliselt.
Autoostu tuleks alustada Sillati jutu järgi oma vajaduste ja huvide ning reaalse maksevõime määratlemisest. «Ei maksa ka armuda autosse esimesest pilgust,» nentis tegevjuht.
Tasub teha põhjalikku eeltööd
Peaaegu kõik Eestis müüdavad autod on üleval inernetis automüügiportaalides või automüügifirmade kodulehtedel. Kui margieelistus teada, tasub vaadata tootja esindaja kodulehte. Esindused müüvad samuti hulga kasutatud sõidukeid, aga sealt võib saada ka muud kasulikku infot.
Kui auto on välja valitud, tuleks järgmise sammuna tähelepanu pöörata müüjale. Sõltumata sellest, kas tegemist on eraisikust müüja või ettevõttega, tuleks uurida tema tausta. Firma kohta saab infot Krediidiinfo kodulehelt.
«Olulised näitajad on asutamise aeg, põhikapital ja koduleht, ka äriregistri kandeid võiks vaadata,» soovitas Sillat. Kuigi firma majandusaruandeid näeb tasu eest, on info hind pettasaamise riskiga võrreldes väike.
«Kui firma on tegutsenud väga lühikest aega, põhikapital on minimaalne, kannetes on palju muudatusi ja kodulehte ei ole, on see ohu märk,» rõhutas Sillat. Kui firma on tegutsenud aastaid, on korraliku kapitaliga ja uuendab tihti kodulehte, võib teda üldiselt usaldada.
Kindlasti tasuks tegevjuhi sõnul kontrollida, kas müügifirma on AMTEL-i liige. «Liikmeks saavad vaid usaldusväärsed ja korrektsed ettevõtted,» ütles ta.
Et autoostjate elu veidi lihtsamaks teha, koostab AMTEL lähiajal usaldusväärse ja korrektse müüja statuudi ning hakkab Eesti automüüjaid selle järgi akrediteerima.
Ka eraisikust müüja kohta peaks tegema päringud netis ning suhtlusportaalides. Kui eraisik müüb üht autot, võib kõik räägitav olla õige, kui ta aga pakub mitut, on ilmselt tegemist varjatud ettevõtjaga ning tasub olla ettevaatlik.
Vaadata maksab ka suurte autoturgude portaale ning võrrelda Eestis pakutavat samasuguste autodega Euroopa Liidus. «Kui samade näitajatega auto on Saksamaal tunduvalt kallim, võiks see olla ohu märk. Tavaliselt pärinevad kasutatud autod Euroopa Liidu suurematelt turgudelt ning Eestisse toomisega peaks need pigem kallimaks, mitte odavamaks minema,» juhtis Sillat ohule tähelepanu.
Kasutatud auto ostja leiab kasulikke nõuandeid ka maanteeameti kodulehelt.
Üldiselt ongi kasulik teha eeltöö ära kodus. «Tuleks vältida müügiplatsil tehtud eripakkumisi, mis on alati seotud suurema riskiga, sest stimuleerivad langetama kiiremat ja järelemõtlemata otsust,» lausus Sillat.
Kui auto valitud, tuleb seda kontrollida
Eeltöö peaks jätkuma auto kontrollimisega. Eestist pärit auto võimalike avariide kohta saab infot liikluskindlustuse fondi kodulehelt. «Lähiajal avab maanteeamet Eestis registreeritud sõiduki taustauuringu tegemise rakenduse. Lihtpäringuid saab ka praegu teha,» selgitas Arno Sillat. Tähelepanu tuleb pöörata kolmele asjale: auto üldine seisukord, dokumendid ning võimalik avariilisus.
Kui auto on müüja legendi järgi pärit Saksamaalt, aga seal maksavad samasuguste näitajatega sõidukid rohkem, on ilmselt tegu pettusega. «Teoreetiliselt võib olla odavam Eestis pika ajalooga auto, eriti kui seda müüb omanik või tema järeltulija. Kuid ka sel juhul tasub olla tähelepanelik, sest siis võib olla mingi põhjus turuhinnast odavamalt müüa — näiteks tehniline rike, mille kõrvaldamine on kallis,» selgitas tegevjuht.
Alati tuleb sõlmida ostu-müügileping, milles on fikseeritud müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord. Korralikud müüjad koostavad ka üleandmise-vastuvõtmise akti.
«Võimaluse korral tasuge ostu eest pangaülekandega: nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem tunduvalt lihtsam lahendada. Pöörake tähelepanu, kellele raha kannate — kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad,» juhtis asjatundja tähelepanu.
Sularahatehing ei ole seadusvastane ega pea tähendama ka petuskeemi, kuid suurendab kindlasti riske.
Loomulikult on võimalik osta auto ka välismaalt, kuid paraku ei ole kõik müüjad piiri taga kristallpuhtad. On mitu Eesti firmat, kes toovad tellimise peale välismaalt autosid, küll teatud lisatasu eest. «Eestist tunnustatud müüjalt ostes on probleemide tekkimise korral võimalik saada abi kuni auto väljavahetamiseni,» toonitas Sillat.
Kindlasti ei tasu tegevjuhi arvates sõlmida ostu-müügilepingut välismaa ettevõtte või eraisikuga, hoolimata sellest, mida autot müüv isik räägib ja kuidas ta seda põhjendab. Müüjale tähendab selline leping igasugusest vastutusest vabanemist.
Sillati sõnul on sulidest müüjad ostnud kokku autode teenindusraamatute blankette ning lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid. «Kokku sünnibki müüja fantaasia viljana teenindusraamat, millel on reaalsusega sama palju ühist kui Grimmi muinasjuttudel,» nentis spetsialist. Auto läbisõitu aitavad tõestada kuluarved ülevaatuste, vahetatud varuosade ja remondi kohta.
Tehke proovisõit ja käige esinduses
Kui dokumendid kontrollitud, tuleb järgmise sammuna sõiduk üle vaadata ja teha võimalikult pikk proovisõit. Loomulikult on ülevaatust võimalik teha ise müüja juures või kaasata hea spetsialist, kuid kindlam on siiski viia auto lähimasse sama margi esindusse.
«Igal juhul tuleb põhjalikuks kontrolliks varuda aega ja kannatust,» rõhutas Arno Sillat. Öelda täpselt, kui palju mingi läbisõiduga auto võiks kulunud olla, on peaaegu võimatu. Tihti vahetatakse salongi kulumisjälgede peitmiseks istme-, rooli-, pedaali- ja käigukangikatted ning poleeritakse auto üle.
Avariilisuse avastamiseks soovitas ta kontrollida tihendite ääri, et leida neilt ülevärvimise märke; samuti otsida plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Värvi- või pahtlikatte paksuse mõõtmiseks on lihtsad seadmed, millega saab vähemalt teada, kas autole on tehtud keretöid ja kas seda on üle värvitud või pahteldatud.
Üks tunnus, mis võib viidata raskele avariile ja selle tagajärgede omapärasele kõrvaldamisele, on nahaga kaetud armatuurlaud. «Vahel esitab müüja seda lisavarustusena, kuid see on täielik jama,» ütles Sillat. Nahast armatuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche, mitte laiatarbeautode puhul. Armatuurlaud kaetakse avariijärgse ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga just seepärast, et varjata avanenud õhkpatjade luuke.
«Kahtluse korral jäta tehing tegemata. Pigem kontrolli rohkem kui vähem,» kordas spetsialist.
Sajaprotsendilist garantiid, et kõik on õige, ei anna Sillati sõnul paraku ka kõige põhjalikum kontrollimine. Kui auto on ostetud kindlast firmast ja tehtud korralik leping, on probleemide ilmnedes võimalik firmasse tagasi pöörduda. Tavapäraselt leitakse üheskoos mõistlik lahendus. «Eraisikust müüja või kahtlane müügiplats ei tee seda kunagi.»
AMTEL-i hinnangul on Eestisse aastas toodud umbes 30 000 kasutatud autost vähemalt pooled vähendatud läbisõidumõõdiku näiduga ning paljud neist ka peidetud avariilisusega.
10 REEGLIT
Kasutatud autot ostes pea meeles järgmist.
1. Autoturul võib saada petta.
2. Autoost on suur väljaminek, seetõttu tee ratsionaalne, mitte emotsionaalne otsus.
3. Tee võimalikult palju eeltööd: kontrolli müüja ja auto tausta, ära osta lennult.
4. Keegi ei anna midagi ära ebamõistlikult odavalt.
5. Alati tuleks sõlmida ostu-müügileping ning soovitatavalt tasuda panga kaudu.
6. Ära sõlmi Eestis ostu-müügilepingut välismaa eraisiku või firmaga.
7. Kui müüja ei suuda oma juttu tõestada, võta seda kui muinasjuttu.
8. Ära usalda auto teenindusraamatut — seda on väga lihtne võltsida.
9. Peidetud avariilisus on tunduvalt ohtlikum kui krutitud läbisõidumõõdik.
10. Kui tekib kahtlus, ära osta!
Allikas: AMTEL