Metsanotsud on soolase posti alt karedaks nüsinud. Ülevalt poolt on post sile — see osa on sarviliste jagu. Jahimehed on hea seisnud selle eest, et loomad talvel vajaliku soola kätte saaksid.
Kütid panevad püssi pühadeks varna ja katavad metsloomadele toidulaua
24. detsember 2012, 10:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loomade eest hoolitseda on jahimehele esmatähtis. Saak on seejuures boonus,» tähendab Nuia jahiseltsi liige Siim Kask ja lisab, et pühade ajal ei kütita üldse kedagi. «Kolm päeva, 24., 25. ja 26. detsembril, valitseb jõulurahu.»
Ka Karksi jahiseltsi esimees Ivo Remmelgas ütleb, et jõuluajal käiakse metsas vaid sealsetele asukatele süüa viimas. «Põtradele võtame kaasa soolakive ning sigadele hernest, nisu ja kartuleid.»
Meiegi eesmärk on jõuda tuisusel talvepäeval söödaplatsile ja jätta metsaelanikele krõmpsuvat suupoolist. Vaevalt saad aga pilgu teeveerde heita ja hüüatada, et näe, siin on jänesepoiss hüpanud, kui tuisuvaalust viskab lund üle auto esiklaasi. Kõik on valge, midagi ei näe.
Siis on tee mõnda aega jälle ilus, aga peagi kisuvad rööpad auto kraavi poole kiiva. Õnneks labidat välja otsima ei pea.
Peatume Läti piiri ääres risti metsasihiga. Korvidesse on valmis pandud rohelised ja punased kapsad ning veidi ka porgandeid. Nendega tuleb ette võtta ligi poolekilomeetrine teekond.